Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koduturg käes vallutab Eesti ainus leivalinnase tootja välisriike

Väinu Rozental 04. mai 2001, 00:00

Eesti Leivalinnase omanikud peavad oma edu aluseks seda, et leivatööstused üldse julgesid mõni aasta tagasi alustanud firmalt tooret osta. Esimestena hakkasid Eesti Leivalinnasega koostööd tegema Saile ja Pere Leib.

Tartu leivatehase ASi Pere Leib tehnoloogiainseneri Urve Karu hinnangul pole neil mõtet leivalinnast mujalt sisse osta, sest Pangodis toodetud leivalinnase hinna ja kvaliteedi suhe on parim.

Eesti Leivalinnase suurima kliendi, ASi Leibur ostujuhi Urve Koppeli sõnul on nad prooviks ostnud ka Lätist leivalinnast, kuid pettusid selle kvaliteedis. ?Rootsi leivalinnas on aga lihtsalt liiga kallis,? ütles Koppel. ?Hea on kodumaist tooret tarbida ning Eesti inimestele tööd anda.?

Statistika andmeil kasutavad Eesti leivatööstused kuus 60?70 tonni valget ja punast leivalinnast. ?Meie kliendid on enamik paarikümnest leivatööstusest,? ütleb Eesti Leivalinnase finantsjuht Ursel Kaarna. ?Tarnime neile iga kuu kuni 45 tonni leivalinnast.?

Eesti Leivalinnase tootmistsehhis Tartumaal Pangodis on alustatud uue tootmisliini ja kuivati ehitamist. ?Tahame teisel poolaastal suurendada toodangut kolmandiku võrra,? tutvustab Eesti Leivalinnase juhatuse esimees Arvi Prants laienemisplaane. ?Tootmist saame kasvatada vaid ekspordi toel.?

Seda silmas pidades omandas Eesti Leivalinnas eelmisel aastal osaluse Leedu leivalinnasetootjas Lietuvas Saliklas. ?Teeme tõsist tööd, et ka Leedu naaberriik Poola hakkaks meie toodangu vastu huvi tundma,? peab Prants uute turgude võitmise plaane.

Leivale iseloomulikku maitset ja lõhna andvat leivalinnast pole varem Eestis keegi tööstuslikult tootnud. Vene ajal toodi leivalinnas sisse Venemaalt. Ukrainlasest ja eestlannast abielupaar Subbot?ev otsustas proovida, kas saavad leivalinnase tootmisega hakkama.

Tootmisdirektori Volodja Subbot?evi sõnul on nende trump tootmistehnoloogia, mille nüansse hoitakse saladuses. Leivalinnase põhitoore on rukis, mis pestakse, leotatakse, idandatakse, fermenteeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse, pakitakse. Rukkileiba lisatav punane linnas valmib kaks nädalat, peenleiba lisatav valge linnas on müügiküps 7?8 päeva pärast.

Sobivaimaks tootmishooneks osutus Pangodis asuv endise sovhoosi tehnohooldepunkt, kus olid vajalikud kommunikatsioonid olemas. Enamik Eesti Leivalinnase sisseseadest on valminud meeste endi tööjooniste järgi.

?Algusest peale on sujunud koostöö Ühispangaga, kes usaldas meie äriideed ja laenas 300 000 krooni,? räägib Ursel Kaarna. Kokku on omanikud leivalinnase tootmisse nelja aasta jooksul investeerinud ligi 3 mln krooni.

Eesti Leivalinnas on saanud sihtasutuselt Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond kahel korral kokku ligi 400 000 krooni kapitalitoetust. ?Saime mõelda uute seadmete peale, mis on aidanud parandada linnase kvaliteeti,? ütleb Prants. Dividende pole Eesti Leivalinnase osanikud saanud. ?Ei saa ka lähiaastail,? kinnitab Prants. ?Et turule jääda, peame oma tootmise aegsasti viima vastavusse ELi nõuetega.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing