Kõrbemaa ja ajaloopärl Tuneesia

Ulvi Tüllinen 04. mai 2001, 00:00

Tuneesia aafrikaliku poole tunnusmärkideks on Sahara kõrb ja kaamelid, samas pole aga Tuneesias jälgegi lõunapoolsemate Aafrika riikide lopsakast loodusest ja d?unglitest.

Tuneesia loodus on mitmekesine. Põhjaosa iseloomustavad eresinine meri, metsaga kaetud mäenõlvad, viinamarjaistandused, oliivi-, apelsini- ja sidrunisalud. Lõuna-Tuneesiale annab oma näo Sahara kõrb, mille üksluise ilme muudavad vaheldusrikkamaks rohelised oaasilaigud, soolajärved, koopad ja kuristikud. Kauneim aeg Tuneesiasse reisimiseks on kevad, kui muul ajal rohekates-kollakates toonides Tuneesia muutub õiterohkuse tõttu värvikirevaks.

Kes ei käi ära Sahara kõrbes, pole õiget Tuneesiat näinud. Kõrb erineb Tuneesia ülejäänud piirkondadest sama palju kui kaamel jänesest. Tuneesia kõrbes võite sattuda samadele liivaluidetele, kus filmiti kuulus Hollywoodi kassatükk ?Tähesõjad? või käia ära koopas, kus suri filmi ?Inglise patsient? kangelanna.

Kõrbes tuleks hoiduda kokkupuutest kõikvõimalike roomajate ja muude tundmatute elukatega, eriti aga valge skorpioniga, keda kohalikud Allahh Ekspressiks kutsuvad.

Üks asi on imetleda kõrbe läbi auto- või bussiakna, teine asi aga sõita seal ringi kaameli seljas või maasturitega. Umbes poolteist tundi kestev kaamelisafari Sahara liivaluidetel maksab 10 dinaari (127 krooni) ning kolmetunnine d?iibisafari 30 dinaari (ligi 380 krooni). Kaamelitega hästi läbi- saamiseks võiks tunda pisut nende hingeelu: kui kaamelile kurja ei tee ja teda ei narri, on ka tema vagur ja sõnakuulelik inimese teener. Kui aga kaamel närvi ajada, võib ta teile paremal juhul tutvustada oma süljenäärmete tegevust, halvemal juhul teid mõnuga seljast maha raputada. Seda tulevat aga ette haruharva.

Tuneesiasse minnes tuleb silmas pidada, et satute islamiriiki, ehkki Tuneesia näol on tegemist vägagi liberaalse ja lääneliku islamimaaga. Kohalikud naised käivad küll tavaliselt pikkades ürpides, kuid katmata näoga; suuremates linnades kannavad noored igati tänapäevaseid rõivaid. Turismipiirkondades ei pane keegi pahaks, kui naissoost turistid õlapaeltega toppide ning lühikeste seelikutega ringi liiguvad.

Alkoholi müüakse vaid üksikutes kauplustes ning turistid pääsevad mo?eedesse hommikupoolikuti kindlatel kellaaegadel.

Tuneesias on palju vaatamisväärset ? hästi säilinud Rooma-aegsetest varemetest troglodüütide koobaselamuteni. Sadade maasse kaevatud berberi koobaselamutega Matmata linn on tänapäeval küll osa ehedusest kaotanud, kuna suurem osa sealsete eluasemete omanikke elavad Matmatast eemal kaasaegsetes elamutes ning käivad Matmatas turistidele oma elamuid vaid näitamas. Tuneesia pärl ajaloohuvilistele on aga kahtlemata muistse Foiniikia pealinna Kartaago varemed.

Kaubandusest ei pääse Tuneesias mööda ka siis, kui te olete veendunud seljakotiturist, kes tavaliselt ostab reisil olles endale paremal juhul ehk vaid üht-teist hamba alla panemiseks. Tuneesias kipute tahes-tahtmata takerduma vesipiipude lettide vahele. Kui mitte muul põhjusel, siis seetõttu, et sealt ei pääse lihtsalt suure seljakotiga läbi. Tuneesia hinnatase on madal, eriti soodne on see aga juhul, kui valdate kauplemise kunsti. Tingimine kuulub iseenesestmõistetavalt kauplemise juurde, kohalikud nimetavad seda rahvuslikuks spordiks. Esialgset hinda on eduka kauplemisega võimalik 5?6 korda madalamaks tingida. Kui kaupmees hinnaga lõpuks soostub, tuleb ese ka ära osta. Vastasel juhul eksite kirjutamata viisakusreeglite vastu ja solvate kaupmeest.

Turistide meeliskaubad Tuneesias on keraamika, vaibad, nahktooted ja jalatsid, maitseained, käsitöö ja maiustused.

Eelroaks pakutakse Tuneesia valget leiba ehk meie mõistes saia punase pipra kastmega. Põhitoiduks pakutav rahvusroog on cous-cous aedvilja, kastme, linnu-, lamba- või loomalihaga.

Proovida tasub brikit ? rasvas küpsetatud muna, liha või riisiga täidetud saia.

Tuneesia kohalikest valgetest veinidest peetakse parimaks Blanc de Blanci, Muscat Sec de Kelibiat ja Sidi Raisi, punastest on tuntumad Thibar, Haut Mornag, Magon, Sidi Saad ja Lamblot, roosadest veinidest Gris de Tunisie, Chateau Mornag ja La reserve. Proovida tasuks kohalikku heledat õlu Celtiat või litsentsi alusel valmistatavat Löwenbraud.

Ööelu on koondunud põhiliselt hotellidesse, kus on nii kaasaegseid ööklubisid ja euroopalikke baare kui ka ajaveetmiskohti, kus saab kuulata idamaist muusikat ja imetleda kõhutantsu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing