Sammelselja tähelend

Andres Reimer 04. mai 2001, 00:00

Esmaspäeva lõuna paiku püsib Eesti Raudtee müük noateral. Eesti avalikkus ootab tund-tunnilt edasilükatavat teadet Eesti Raudtee aktsiate müügilepingu allkirjastamisest Baltic Rail Service?i (BRS) ja erastamisagentuuri vahel, oletades lahkarvamusi lepingu tingimustes.

Sammelselg asub koos BRSi juhatuse esimehe Edward Burkhardti ja agentuuri peadirektori Jaak Liivikuga allkirjastama 400 lepingu lehte, kuid sellest puudub olulisim osa ? rahvusvahelise pankade sündikaadi kinnitus tehingu rahastamise kohta. Mehed lehitsevad vaoshoitud pingega lepingu lehti, millele alla kirjutamine võib osutuda asjatuks. Kell 14 lastakse ajakirjanikud Hansapanga Balti saali. Sammelselg, Burkhardt ja Liivik maalivad paberitele allkirju. Pankade kinnitus on käes.

Pühapäeval saatis pangasündikaati teenindav advokaadikontor BRSile 35 juriidilist ja ärilist küsimust, millele vastamine tundus esmalt võimatu, vastamata jätmine aga tähendanuks Eesti Raudtee erastamise kuulsusetut lõppu. ?Ära tegime,? ohkab Sammelselg. ?Jõhker värk.?

?Olen eluaeg vaadanud, kuidas raha teenida,? räägib Sammelselg. ?Tahtsin oma perekonna elu kiiresti korda teha, mis on nõudnud kogu aeg miljoneid.?

Neli aastat tagasi kerkis Sammelselg Tallinna Panga juhina 164 Eesti miljonäri nimistusse. Siis keeldus ta kommentaaridest. ?Minule ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis,? põhjendab ta. ?Avalikud suhted olid mulle pankurina kõige vastumeelsem teema, mis võib-olla oli viga.?

Ülikonda ja lipsu õpetati Sammelselg kandma Eesti NSV justiitsministeeriumis, kus ta pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist väikese ametnikuna töötas.

Eesti Raudtee erastamine ja Tallinna Panga ülesehitamine paistavad kõrvaltvaatajale Sammelselja elu tipphetkedena, ise ta nii ei arva.

?Olen 45aastane, mul on kolm last, kellest noorim tütar kolmeaastane,? selgitab Sammelselg. ?Isiklikud tipphetked seonduvad lastega, sellega, kuidas nendel elus läheb.?

Sammelselg rõhutab, et hindab üle kõige privaatsust ja kitsast sõprade ringi. ?Ma pole kunagi armastanud külapidudel käia,? selgitab ta. ?Pangajuhina tundsin tõelist piina, kui pidin heade suhete nimel pühade ajal käima ühe päeva jooksul 6-7 pillaval vastuvõtul. Igal pool ootasid ees samad näod juba ära räägitud naljadega.?

?Rublasid oli nii palju, tubade kaupa, seda polnud kuhugi panna,? meenutab Sammelselg kümne aasta tagust aega, hetke enne Tallinna Panga ostmist. Edgar Savisaar istus peaministri toolil, suhkrukilo maksis ametlikult 86 kopikat, kuid poelettidel haigutas tühjus. Eesti rahva moositegu ähvardas nurjumine.

?Abikaasa pidas minu ideed meeletuks,? räägib Sammelselg. ?Helistasin sõprade naistele, kes kinnitasid, et on valmis ostma poest suhkrut 60 rublaga kilo.? Suomen Sokeris mäletatakse Sammelselga tõenäoliselt tänaseni. Tallinna ja Helsingi vahel hakkasid kurseerima 300?500tonnised suhkrulaevad.

Suhkruärist Tallinna Panga etteotsa viis Sammelselja juhuslik ja puhttehniline asjaolu. Nimelt oli panga Harju tänava hoones linna ainukene Eesti-aegne rahakapp, kuhu Sammelselja suhkruärist teenitud miljonid sisse mahtusid. ?Panga juhid vaatasid meie rahahunnikuid suurte silmadega ja panid ette rublad pangandusse investeerida,? meenutab Sammelselg.

1991. aasta jaanuaris oli Tallinna Panga põhikapital 5,59 miljonit rubla, mais 1992 aga juba 51,1 miljonit. Rahareformiga kehtestatud 6miljoniline põhikapitali nõue täideti hulga varem. Detsembris 1992 oli Tallinna Panga bilansimaht 56,2 miljonit krooni.

21. jaanuaril 1998 kirjutas Sammelselg Tallinna Panga nõukogu koosolekule avalduse nõukogu esimehe ja liikme kohalt tagasi astuda. Uueks Tallinna Panga nõukogu esimeheks valiti senine aseesimees Targo Raus. Kuuldavasti kaalusid Sammelselg ja Raus panga juhatuse esimehe Rait Lukase väljavahetamist. Seepeale seadsid Tallinna Panga juhatuse liikmed nõukogu fakti ette, et juhatuse esimees Rait Lukas ja teised panga võtmeisikud lahkuvad töölt, kui Sammelselg ja Raus ei lahku nõukogust ega müü maha neile kuuluvaid aktsiaid. Kompromissina jõuti lahenduseni, et Sammelselg müüb maha oma aktsiad ja lahkub nõukogust ning Raus jätkab esialgu nõukogu esimehena.

Ainuvalitsejana panka tüürinud Guido Sammelselja ja tema värvatud noore meeskonna konflikt kulmineerus panga edasise saatuse otsustamisel. Sammelselg pooldas panga müümist, noored mehed tahtsid jätkata iseseisva pangana. Üks juhtiv pangaametnik kinnitas toona, et Ühispank tegi Sammelseljale pakkumuse, mille järgi oleks Tallinna Panga aktsionärid saanud liitpangas ligi 30protsendilise osaluse. Sammelselg lükkas selle ettepaneku tagasi ja nõudis ligi 40protsendilist osalust, ütles pangaametnik.

?Ma polnud panganduseks korralikult ette valmistatud,? tõdeb Sammelselg. ?Sellegipoolest kujunes minu lahkumine isiklikuks võiduks, sest müüsin oma osaluse turu madalseisus ligi kaks korda üle Ühispanga aktsia väärtuse.?

1993. aasta oktoobris kuulus Guido ja Signe Sammelseljale Tallinna Panga ligi 8,1 miljoni kroonisest tasutud aktsiakapitalist ligi miljon krooni, Sammelseljaga seotud ettevõtetele aga ligi 6,7 miljonit krooni. ?Ennustasin juba 1993. aastal, et eestlastel on panganduses perspektiivi üksnes klientidena,? räägib Sammelselg. ?Olime valmis ennast müüma Rootsi Handelsbankenile, kui nad ühel lõunasöögil teatasid otsusest keskenduda Soome turule.?

Eesti Raudtee erastamise isaks on Pakterminali juht Aadu Luukas, kes mõjutas poliitikuid asjaga tegelema hakkama, kinnitab Sammelselg. Luukas tuli Sammelselja kabinetti Karja tänava apteegi peale 1996. aastal samal päeval, kui Kiri?ist asus teele esimene ja kogu endises Nõukogude Liidus ainulaadne süstikrong, mis tõi masuudikoorma ilma vahepeatusteta 18 tunniga naftatehasest Tallinna Sadamasse.

?Luukas juhtis telefoni teel vaheldumisi rongi liikumist ja rääkis erastamise ideest,? meenutab Sammelselg. ?Luukas mõistis Eesti Raudtee tohutut potentsiaali, kui töö efektiivsemaks muutmisega saab väiksemate kulutustega vähemalt sama tulu teenida.?

Luukasega kahasse tekkis erastamisele suunatud ettevõte Rail Invest, mis leidis ühised huvid Omnitraxiga Ameerikas. Erastamise venimine peletas nii Omnitraxi kui lõpetas ka Rail Investi eksisteerimise.

Baltic Rail Service?is said kokku kaks kõva kivi ? Luukas ja Ameerika raudteefirma Wisconsin juht Edward Burkhardt. ?Mõlemad veensid teineteist vastastikku projektist lahkuma, kuid Burkhardt jäi peale,? selgitab Sammelselg.

?Saime selgeks, et terminalide omanikega pole võimalik ühist raudteeäri ajada, sest nad soovivad raudteed näha üksnes oma tegevuse vahetu osana, mitte omaette tasuva ärina.? Sammelselja sõnul olid transiiditariifid jagatud ebaproportsionaalselt, kusjuures terminalide omanikud teenisid ebaõiglaselt lõviosa, jättes raudteele vaid näpuotsaga tulu.

Tallinna Panga ja raudtee erastamise vahel tegutses Sammelselg kinnisvaraäris ja kaubanduses. Ta nimetab edukaimate projektidena kuni 300 hektari suvilakruntideks sobiva maa ostmist Saaremaale OÜ Kramer Kinnisvara kaudu ning Säästumarketi müügiketis osalemist.

Saaremaa suvilakrundid ja Säästumarket on müügis, kuid mitte selleks, et katta raudteeostu kulusid. Vabu vahendeid tuleb leida oma firmade abil, kuid neid kahjustamata, väidab Sammelselg. ?Säästumarketi võimalik müümine pole eesmärk omaette, vaid selle äri loogika,? selgitab Sammelselg. ?Kaubandus on jõhker bisnus ?kiire ja dünaamiline.?

Ei saa välistada, et näiteks Jüri Käo juhitav BRSi osanik NG Investeeringud soovib Säästumarketit osta või teeme meie ettepaneku Selveri suhtes, lisab Sammelselg.

27. veebruar 1996
Ainuvõimalikuna kasutan krediitkaarti. Muidugi juhul, kui reisikoht võimaldab. Suure sularahasumma kaasas kandmist ei poolda. Minul on EuroMaster Card. Vaid kord Helsingi lennuväljal tekkis pisiprobleem ? puudus sularaha ajalehe ostmiseks.

13. november 1995
Aus vastus on, et vaatan ?Aktuaalset Kaamerat? ja ?Äriuudiseid? ning sellesarnaseid saateid, kui ma neile peaksin peale juhtuma. Seebiooperid on minu puhul asendunud laste elektrooniliste mängudega, kuhu mind aeg-ajalt kaasa kistakse. Püüan ka korvpalli vaadata, kui seda näidatakse.

Sammelseljal on õigus, et olen raudtee erastamise idee autoreid. Praegune erastamine aga erineb minu arusaamadest, mis tekkisid Tiit Vähi valitsuse ajal ja oleks tähendanud kontsessioonilepingut.

Sammelselg osutus Eesti Raudtee aktsiate erastamisvõistluses edukaks, sest tal pole olnud teisi siduvaid igapäevaseid töökohustusi. Vaba inimene.

BRSi juhatuse esimehe Edward Burkhardtiga ma tülitsenud ei ole. Mina olin see, kes BRSist välja astus.

Sammelselg osutus edukaks, sest töötas raudtee erastamise nimel sihikindlalt ja visalt. Need kaks iseloomujoont on talle kõige omasemad.

BRSi võit erastamisel on kindlasti tema senise karjääri tipphetk, nagu ka oli investeerimine Tallinna Panka.

Pangast lahkumine oli kindlasti mõõn, kuid üksnes emotsionaalne, sest pankade konsolideerumine oli möödapääsmatu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing