Välismaine volikiri viskleb Eesti õigusvaakumis

Merike Ojasson 04. mai 2001, 00:00

Võimalikud on kohtuprotsessid, mis seavad küsimärgi alla iga ostu-müügitehingu või juhatuse liikme väljavahetamise seaduslikkuse.

Kaks ja pool aastat tagasi tegi Ameerikas peakontorit omava firma tütarettevõte James River AS Tallinna linnakohtu registriosakonnale taotluse, et muuta äriregistris firma nimi, asukoht ning üks juhatuse liige. Firmat esindanud Hedman Osborne Westphalen Alliance?i jurist Ülle Kullör esitas Soomes koostatud volikirjad, mida eri astme kohtutes ei arvestatud.

?Volikirjad ei vastanud linnakohtu, ringkonnakohtu ega ka riigikohtu arvates seadusele. Riigikohus jõudis järeldusele, et volikiri ei ole kooskõlas äriseadustikuga. Kahjuks ei hinnanud kohus, kas volikiri vastab Soome seadustele,? ütles Kullör.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus ütleb üheselt, et volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse selle maa seaduse järgi, kus volikiri on tehtud.

?Sama seadus lubab ka kohtul pöörduda näiteks justiits- või välisministeeriumi poole, et selgitada välja välisriigi õiguse sisu. Praktika on näidanud, et seda ei ole kasutatud,? sõnas sama advokaadibüroo Eesti filiaali jurist Piret Lappert.

Riigikohtu loodud pretsedent möödunud aasta novembris on segadust välismaal tehtud volikirjade osas järjest suurendanud. Nii äriregister kui ka kinnistusamet on keeldunud vastu võtmast avaldusi, millele on antud allkiri, toetudes välismaal koostatud volikirjale. Ka notarid ei taha õigusliku segaduse pärast volikirju tunnistada. Sisuliselt on Eestis olukord, et välisriigis asuva firma juhatuse või nõukogu liige peab iga toimingu tegemiseks sõitma Eestisse allkirja andma ja niimoodi Eesti notari juures oma volikirja tõestama.

Notarite Koja juristi Eve Strangi sõnul tekitas notarite seas segaduse seesama riigikohtu lahend.

?Notarid ei ole rahul sellega, et kui äriregistris saaks volikirjade teemat põhjendada riigikohtu lahendiga, siis kinnistusametis võiks esindusõiguse tõendamisel kasutada peale volikirjade ka teisi dokumente. Volikirjade puhul on küsimuseks nende vorm, mis on anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa õigussüsteemides erinevad. Kui anglo-ameerika süsteemis ja Põhjamaades mõistetakse notariaalse tõestamise all peamiselt allkirja tõestamist selleks pädeva ametiisiku poolt, siis Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, kus tõestamise all mõistetakse sisulist tõestamist. Ehk seda, et notar kontrollib ka inimese teo- ja otsustusvõimet, juriidilise isiku puhul ka esindusõigust ja õigusvõimet,? selgitas Strang.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna juristi Viktooria Tuulase selgituse järgi lähtub ministeerium volikirjade legaliseerimisel rahvusvahelisest tavaõigusest.

?Kui USAs kinnitab notar volikirja, siis konkreetse notari allkirja ja kompetentsi kinnitab USA riigidepartemangu juhiste kohaselt osariigi sekretär ning seejärel legaliseeritakse volikiri kas Eesti välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas,? ütles Tuulas.

Välisministeeriumis legaliseeritud volikirju tunnistavad näiteks pangad.

?Aktsepteerime üksnes notariaalselt kinnitatud allkirjaga volikirju, mis on legaliseeritud. Seda nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute puhul. Mõnel juhul aktsepteerib Sampo Pank ka apostilliga kinnitatud volikirju, need ei pea olema välisministeeriumis kinnitatud,? ütles Sampo Panga jurist Lii Müürsepp.

ASi Leibur tegevdirektori Ants Promanni sõnul ei ole temal volikirjadega suuri probleeme olnud. ?Aastaid tagasi oli meil seda tõesti omanikelt vaja ja selle saamine oli ka välismaal omamoodi bürokraatia. Kui aga volikiri välisministeeriumis ametlikult legaliseeriti ja kogu rutiin oli läbitud, siis asi toimis,? meenutas Promann.

Tekkinud õigusliku segaduse saaks juristide arvates lahendada sellega, kui justiitsministeerium seletab üheselt ning kirjutab ka seadusesse, milliseid nõudeid esitatakse välismaal koostatud volikirjale.

?Osaliselt oleks vaja muuta kehtivaid seadusi, kõige realistlikum oleks muuta äriseadustikku selles osas, mis puudutab äriregistri toiminguid. Kinnistamistoimingute osas on vajalik leida kompromiss ning lahendada tulevikus probleem uues rahvusvahelise eraõiguse seaduses,? arvas Notarite Koja jurist Eve Strang.

Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani arvates peaks kogu riigi õigussüsteem terviklikult toetama ettevõtlust ja soodustama investeeringuid.

?Siin on riik käitunud on tegevusi koordineerimata ja mõne mõttetu nõudega võib nullida varem tehtud positiivsed muudatused. Tugevdades bürokraatlikke nõudeid ja mitte aktsepteerides välisriikides sealse seaduse kohaselt välja antud ja legaliseeritud volikirju, muudetakse välisinvesteeringute tegemine äärmiselt komplitseerituks,? arvas Luman.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing