Eesti kaupleb edukalt Jaapani ja Hiinaga

07. mai 2001, 00:00

Ootamatult ja meeldivalt suurenes Eesti eksport Jaapanisse ca 500 miljoni kroonini, need on märtsi väliskaubanduse andmed. Taas kasvas Venemaa osa, kuid Euroopa Liidu riikide osatähtsus langes ekspordi suunal 67 protsendini (veebruaris 77%).

Väliskaubanduse geograafia laienemine on äärmiselt positiivne majandusnähtus. Ehkki Euroopa Liidu riikidega on läheduse tõttu lihtsam kaubelda, ei tohi oma ?ansse mujal maailmas maha magada. Made in Estonia võib kusagil maailma nurgas minev kaup olla.

Jaapani tõusmine 8,3 protsendiga tähtsuselt kolmandaks ekspordipartneriks võib tekitada küsimuse juhuslikkusest. Statistikaameti kinnitusel on ekspordimahu kasvu taga mobiiltelefonid. Firmat ei saa amet avaldada, ent tõenäoliselt on tegu Elcoteqiga.

Jaapani puhul on märgata pikemaajalist positiivset trendi väliskaubanduse mahtude kasvus. Import Jaapanist oli märtsis 7,2%, veebruaris 10,8% ja jaanuaris 4,0% kogu impordist. Eksport Jaapanisse on kuni märtsini peaaegu et puudunud. Seega tuleb järeldada lisaväärtuse andmist Jaapanist toodud pooltoodetele või toorainele ja siis selle tagasi eksportimist. Niisuguse tootmistsükli pikkus on statistika järgi kuni kolm kuud. Paistab välja nagu allhange tõusva päikese maale, aga mis siis?

Üllataval kombel on samasugune muster käivitunud ka Hiinaga, kuna sellestki riigist on import kiiresti suurenenud: märtsis oli impordi kogumaht 15,9%, veebruaris 5,5% ja jaanuaris 17,4%. Kuid siiamaani pole veel järgnenud eksporti (või siis reeksporti) Hiinasse. Aga kuhu seegi jääb ? võimatu, et Eesti oleks hakanud tarbima sedavõrd palju Hiina kaupa. Igapäevane elu seda ei kinnita. Küllap Hiina toorainest midagi tehakse ja edasi müüakse.

Muidugi ei ole eesmärk omaette just Jaapani ja Hiinaga kaubelda. Kui õnnestuks vaevata ja piiramatult eksportida Euroopa Liitu, oleks kõik kõige paremas korras ja majandus kasvaks nii mis mühinal. Kuid ?täiuse? poole püüdlev euroopalik kvootide süsteem ei lubaks seda isegi siis, kui Eesti oleks täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Eesti ekspordikvoot tuleks, arvestades rahvaarvu, tõenäoliselt väike.

Seepärast on ja jääb vabakaubandusele orienteerunud Eesti ülesandeks leida turge üle kogu maailma. WTO liikmestaatus peaks seda püüdu ainult soodustama. Mida kaugem riik, seda suurem on võimalus, et mingi meile tavapärane toode paelub seal tähelepanu. Rahvaarvu või majanduse taseme poolest hiigelriikidega kauplemine tähendab sisuliselt põhjatut turgu, kvoote ju ees pole. Väikeste reservatsioonidega kehtib see ka Venemaa turu kohta.

Seega tuleb julgustada ettevõtjaid vaatama kaugemale ja suurte turgude suunas, jättes tagala kindlustamiseks Euroopa Liidu. Kuid nagu statistikast näha, on maailmasse minekuga juba edukalt algust tehtud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing