Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroallutajate tagalas on antud hädakutsung
Viimasel kolmel kuul on järsult suurenenud euromüütidele tuginev meediarünnak ja senine ?vaikelu? eurorindel on jäädavalt läbi. Põhjuseks paanika ja SOS-olukord Eesti iseseisvuse- ja sõltumatuse vastaste tagalas.
Olukorra tõsidust ilmestab veelgi eurousu süvendamiseks Eesti iseseisvuse vastasele sõjakäigule saadetud kaasaegne ristirüütel Euroopa Komisjoni laienemisvolinik G. Verheugen, kes korraldas pea(aju)pesu kohalikele valitsejatele ning hirmutas rahvast jätkuva euroallumatuse korral.
Kõigepealt vaatame, miks siis seni ei toimunud normaalset euroväitlust? Seda kõike on soosinud üleüldine madal euroalane teadmistetase, eelkõige poliitikute ning elanike hulgas. Sellele on kaasa aidanud tõepärase informatsiooni vähesus või puudumine nii ELi osas kui Eesti senise põhiseadusevastase liitumisprotsessi kohta. Euroinfo on olnud valdavalt üldsõnaline, raskesti jälgitav ja Eestile kahjulikest aspektidest lausvaikiv. Euromüütide kummutamiseks on puudunud ka tasakaalustatud euroväitluse rahastamine. Valitsevad erakonnad on olnud vastu euroväitluse tekkele.
Mis on siis juhtunud rahva arvamusega? Kirjutasin juba suvel, et ELiga liitumise tandril käib aastaid partisanisõda, kus otsest vaenlast ei ole näha, aga paanika valitsevates ringkondades kasvab. Viimane aeg oleks euroallutajatel taibata, kui tõhus meetod on rahvaluulena edasi kantav euroreaalsuse valgustustegevus rahva tegeliku meelsuse kujundamisel. Seega partisanisõda on tunduvalt efektiivsem, kui meeletud ja pimestavad euromiljardid.
Tõeline paanika algas aga peale ETVs edastatud kolm väitlussaadet ?Ei? Jaa??. Olukord on tänaseks kardinaalselt muutunud sest suur hulk valijaskonnast ei ole nõus loobuma senisest raskelt kättevõidetud Eesti iseseisvusest ja sõltumatusest.
Üleüldine hinnang Eesti valitsuse ja euroametnike senisele tööle on kokkuvõtvalt SOS. Nüüd on euroallutajatel vesi ahjus ja aeg vaadata uuesti läbi euroametnike read ning teha korrektuurid. Senistel rongivedajatel on jaks väljas. Välja on toodud uued mootorid, ajakirjanikud?propagandistid Harri Tiido, nüüd Päevalehest ka Hannes Rumm. Oodata on veelgi uusi tegijaid ja meeletuid rahasüste meediale.
Samas tekkib küsimus, milleks on seni kulutatud miljardeid ja mille eest on euroametnikele maksud lõputuid summasid? Kogu valitsusel tuleks koos euroSOSseppade Henrik Hololei ja Alar Streimaniga tagasi astuda, kuna nad pole oma tööga hakkama saanud.
Eurovanker ja euroväitlus on hoo sisse saanud ja seda ei ole võimalik enam ilma veelgi mesimagusama eurovale, suurema raha või jälgede hägustamiseta tagasi õndsasse rahulikkusse pöörata.