Kui Eesti rahvas ütleb ei Euroopa Liidule

07. mai 2001, 00:00

Eestlasega on juba kord nii, et algul ei saa ta vedama, pärast aga pidama. Nii näib minevat ka Euroopa Liidu tümitamise ja Brüsseli ussipesale koha kättenäitamisega. Algselt mõne veidriku veeretatud euroskeptitsismiks nimetatud loba on asendamas rammus lobi igat masti luuserpoliitikuile, igavestele opositsionääridele ja sogasest veest kala püüda ihaldavaile ärihaidele, kes ühtäkki on hakanud südant valutama kellegi tädi Maali pärast. Pealegi on suurenevast eurovastasusest rääkimine ja ahastavate loosungite all kirjutamine see, mis müüb.

Kõige lihtsam on siingi riigikogu ja valitsust süüdistada ? need pole miskipärast suutnud Euroopa Liitu hellitavalt tädi Maaliks kutsutavale keskmisele eestlasele suupäraseks muuta.

Pudrumägesid ja piimajõgesid pole ilmselt piisavalt lubatud. Seevastu on tädi Maalile saanud pisiasjadeni selgeks, et kui Eestist saab kord Euroopa Liidu liige, siis kerkivad kolme- ja enamaliitriste Mersude hinnad, et banaanikõverust hakatakse mõõtma mitte enam seestpoolt väljapoole, vaid vastupidiselt.

Ja mis kõige hullem, tema enda naabrinaisest võib ühel heal päeval saada 90000 krooni teeniv europarlamendi saadik. Seda häbi ja kadedust ei jõuaks seedida ka kõige tuimem eestlane.

Olgu, kui suvatseme üldse Euroopa Liitu minna, siis vaid endi poolt ettekirjutatud tingimustel. Ainult et seda kuulutades ununeb eestlasel tähtsusetu pisiasjana see, et mitte keegi pole meid sinna palunud, vaid see on olnud meie endi soov.

Euroopa Liidul seevastu pole õigupoolest sooja ega külma ühest kaugest väikeriigist (ei majanduslikel, julgeolekulistel, ammugi juba altruistlikel kaalutlustel), kes munana püüab olla suurem ja targem kanast. Seda tõestasid kõige paremini vahepealsed 50 aastat.

Euroopa Liitu ja seeläbi ka NATOsse pääs on ikkagi ainus tagatis Eesti omariikluse säilimisele. Me võime rusikaga vastu rinda tagudes rääkida suveräänsusest, eriti siis, kui jätame selle sisu lahti rääkimata. Miskipärast pole Soome või Rootsi pärast ühinemist Euroopa Liiduga sugugi vähem suveräänsed, kui enne seda.

Kuulutada vajadust muuta põhiseadust seoses minekuga Euroopa Liitu, on samaväärne sellega, kui kuulutada kõik seni Eesti sõlmitud rahvusvahelised lepingud põhiseaduse vastaseks, s.o õigustühiseks.

Vastust ootav küsimus ei puuduta millegi saamist või kättevõitmist, vaid kaotusi, mida tuleb kanda, kui uks Euroopa Liitu sulgub Eestile üksnes meie kodusest kõrkusest. See oleks Eesti jaoks ainus tõeliselt must stsenaarium. Öeldes ei Euroopa Liidule, oleme öelnud ei mitte üksnes ka NATOle, vaid kestvale omariiklusele üldse. Mis on lubatud norralasele või ?veitslasele, pole lubatud eestlasele. Seda ajaloo poolt.

Liitumine Euroopa Liiduga ei lähe Eestile netos sentigi maksma, küll on see aga esmane eeldus jätkuvale ja seejuures enam-vähem stabiilsele majanduskasvule.

Miljarditel, mida ootavad majandus, sotsiaalvaldkond ja keskkond, pole mingit pistmist Euroopa Liiduga. Jalgupidi piimapütis ulpides võime teha võid vahest Moldova turule. Tagasi võime ihata fenoolikilelise põhjaga Purtse jõge nagu ka igeriku ostujõuga põhjatut idaturgu, mis veel hilisminevikus neelas 95% meie väljaveost. See on loomulikult meie endi valik.

Transiidiäri hirmud NATO (järelikult ka Euroopa Liidu) ees on enesestmõistetavad. Transiit on äri, mille peamine liikumapanev jõud on risk. Mingist lõivumaksmisest Venemaale ei saa siin juttugi olla. Hirmud ei puuduta siin n-ö riikliku tasandi suhteid, vaid ühe kitsa ringkonna asjaajamisi, kelle jaoks Euroopa Liit tähendab liigset selgust.

Helesinine unistus Hongkongi-laadsest Eestist tähendab tegelikult asiaatliku korporatiivse kõikelubavuse jutlustamist ja lootust jätkuvale spekulatiivsele ümberjagamisele. Ainus, kes Euroopa Liiduga liitumisel kaotajaks jääb, on see paljukirutud kümnes detsiil. Mõistagi langevad europessimistide ja krooniliselt krooni devalveerimisest unistajate ringkonnad suuresti kokku.

Päris kindlasti pole aga peaminister Mart Laar seda väärt, et ainuüksi tema pärast end eurovastaseks kuulutanuil Euroopa Liidule ei öelda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing