Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalkulutuste kasv ei vasta ühiskonna huvidele

    Viimasel ajal on palju diskuteeritud töösuhete ja sotsiaalsuhete regulatsiooni reformimise vajaduse üle. Ridamisi esitatakse eelnõusid, mille eesmärk on sotsiaaltagatiste suurendamine. Uute tagatiste loomisega suurenevad tööandja kulutused tööjõule, mille tulemuseks on töötajate prioriteetsete huvide (töötasu) kahjustamine.
    Riigikogu menetluses on hetkel töötuskindlustuse seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajatele ja teenistujatele töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral.
    Töötuskindlustuse makseid on töötuskindlustuskassasse kohustatud tasuma nii tööandja kui ka töötaja. Makse määr on tööandjatel 0,5% ja töötajatel 1% töötajale makstud palkadelt ja muudelt tasudelt.
    Tegemist on maksukoormuse 1,5% tarbetu tõusuga, kuna eelnõuga on selgelt paigast ära eesmärgi ja selle saavutamise vahekord. Eelnõu koostajad on pidanud vähetähtsaks asjaolu, et kehtiva õiguse kohaselt saavad töötuks jäänud isikud raha niigi kahest allikast: tööandja käest töölepingu lõpetamise raha ja riikliku toetust abiraha näol riigieelarvest. Kuigi töötuskindlustuse eesmärk peaks olema kehtiva alafinantseeritud abiraha süsteemi asendamine tõhusamaga, luuakse siin sisuliselt topeltgarantiid.
    Tööandjal säilib kohustus tasuda töölepingu seaduses ettenähtud hüvitisi, uue korra kohaselt lisandub sellele hüvitis töötuskindlustusfondist. Töötaja väljub töösuhtest mitu korda jõukamana kui tööd tehes.
    Seaduse mõttetust ei muuda olematuks ka argument, et töötaja on selle ise kinni maksnud. Ettevõtjad käsitlevad kõiki töötajale kehtestatud makse paratamatult ettevõtte tööjõukuludena.
    Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
    Lisaks töötuskindlustusele on juba käesoleva aasta 1. septembrist kavas luua uus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteem, mis oma kulukusega täidab peamiselt kindlustusandjate huve. Tööõnnetuste sundkindlustusega muudetakse oluliselt kehtivat töövigastuste hüvitamise süsteemi.
    Uue süsteemi kohaselt hakkavad kindlustusega tegelema kindlustusseltsid ja kindlustusseltside poolt loodav garantiifond. Tähelepanuväärne on antud juhul asjaolu, et vastava kindlustusega saavad tegeleda vaid Eesti kindlustusseltsid, kelle poolt osutatavad teenused on enamasti mitmeid kordi kõrgemad välisriikide seltside pakutavast. Kuna ettevõtjate esindajaid tariifi kujundamisest osa võtma ei lubata, on ettevõtted teenuse tarbija mõju all.
    Eelnõu koostajate arvates toob kindlustusskeemi rakendamine kehtestamine esialgu kaasa 1,5 ? 1,8 % suuruse keskmise tööjõukulude kasvu. Tööandjate ja tööstuse keskliit prognoosib keskmiseks kindlustuspreemia suuruseks 3%, tööstuses aga kuni 10% tööjõukuludest. Kulutuste järsk tõus viib lähtuvalt majandussektorite eripärast kas palkade vähenemiseni, palgatõusu edasi lükkumiseni, tööstussektori konkurentsivõime vähenemiseni või tarbijahindade tõusuni.
    Kuigi tööõnnetuste sundkindlustuse on kasutusel võtnud paljud maad, tuleb arvestada, et see toimus ligi 100 aastat tagasi, kus töösuhted olid märksa industriaalsemad ja tööõnnetusi toimus rohkem. Kaasajal suureneb hoopis enam kutsehaiguste osakaal, kus tööandja vastutus on seotud töötaja vastutusega, mida on aga raske tuvastada.
    Kehtiva süsteemiga võrreldes kõrgemad hüvitised ja lihtsam kahjude menetlusprotseduur soodustavad hüvitamise taotluste arvu kasvu ning vähendavad töötajate stiimuleid tööle naasta.
    Inimeste ootusi ning huve tuleb arvestada kõigil juhtudel, ka sissetulekute järsul vähenemise ning tervise eest hoolitsemisel. Väljapakutud lahendused on paraku liiga kallid olukorras, kus võimalikuks võiksid osutuda läbimõeldumad, odavamad ja pikema perioodi peale ajatatud reformid.
    Liites ülalnimetatud sotsiaalkindlustusliikidega kaasnevatele tööjõukuludele pensionikindlustuses tekkiva 2% kulutuste kasvu, võib järgmisest aastast oodata maksukoormuse 7 kuni 14 protsendilist kasvu.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.