Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sügisel algab majanduses tõus
Eelmisel sügisel ennustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) oma 30 liikmesmaa selleaastaseks majanduskasvuks 3,3 protsenti. Läks aga teisiti.
USAs alanud börsilangus ja infotehnoloogiasektori ebasoosingusse sattumine jahutasid kiiresti maailma suurima majanduse maha, mis ei ole jätnud mõju avaldamata Põhja-Ameerikale ja Kagu-Aasiale.
Sedavõrd kiire majanduse jahtumine tuli üllatusena nii IMFile kui ka OECD-le, mistõttu selle analüütikud olid sunnitud tänavuse aasta liikmesriikide majandusprognoosi alandama poole aasta tagusega võrreldes 1,3 protsenti ehk 2 protsendile.
Möödapanekule vaatamata on OECD oma eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosis (OECD Economic Outlook) endiselt optimistlik. OECD riikide majandusanalüüsi koostaja Paul E. Atkinson on seisukohal, et maailma majanduskonjunktuuri halvenemine jääb sedapuhku väga lühiajaliseks ja konjunktuur hakkab paranema juba teisel poolaastal.
Sellele aitavad kaasa intressialandamised USAs ja tõenäoliselt peatselt ka Euroopas, maksukärped USAs ja Euroopas ning naftahinna alanemine.
Siiski võivad sellist ilusat arenguprognoosi väärata mitmed tegurid. Niisugusteks ohtudeks on aktsiakursside languse jätkumine, USA kodumajapidamiste tarbimise vähenemine ja Jaapani pangasektori laenuprobleemide jätkumine.
Samas rõhutab OECD, et suhteliselt mõõdukas inflatsioon jätab nii valitsustele kui ka keskpankadele tegutsemisruumi ning võimaluse alandada intresse, eriti Euroopas, mis annaks majandusele hoogu, ilma et oleks eriti vaja inflatsiooni pärast karta. Euroopa Keskpank (EKP) seni veel nii ei arva. EKP peaökonomist Otmar Issing kinnitas äsja Londonis, et eurotsooni lähiaja inflatsiooniväljavaated ei ole toidu- ja energiahindade tõusu tõttu head.
USA-le ennustab OECD selleks aastaks varasema 3,5 protsendi asemel majanduskasvuks 1,7 protsenti ja tulevaks aastaks 3 protsenti. Mõnevõrra ergutab majandust president George W. Bushi läbiviidav maksude vähendamine.
Euroopale pakutakse majanduskasvuks 2,6 protsenti ning ennustatakse, et suveks alandab Euroopa Keskpank refinantseerimismäära seniselt 4,75 protsendilt 4,25 protsendile.
?EKP on ülemaailmne tegija. Tal ei ole erilist sekkumise võimalust. Kuid väike intressikärbe aitaks kenasti majanduse turgutamisele kaasa,? ütles OECD peaökonomist Ignazio Visco.
Eesti lähiümbruse ja peamiste kaubanduspartnerite majandusel läheb jätkuvalt hästi. Soome selle aasta SKT kasvab 4 ja järgmise aasta oma 3,7 protsenti, mis on eurotsooni parimaid. Rootsis on vastavad näitajad 2,8 ja 3,0 protsenti. Kuid nii Soomes kui Rootsis on tarbijate tuleviku-usu indeksid viimastel kuudel alanenud. Kolmanda põhjamaa Taani majandus on kiire aeglustumise faasis ning OECD 2 protsendi suuruse majanduskasvu asemel prognoosivad nad ise 1,2protsendilist kasvu.