Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tekstiilitoodang välisturul hinnas

Ervin Soon 07. mai 2001, 00:00

Kui keskmiselt kasvas Eesti eksport statistikaameti andmetel tänavu selle aasta märtsis võrreldes veebruariga 4%, siis tekstiili- ja tekstiilitoodete eksport kasvas kuu ajaga tervelt 12,7%. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu andmetel oli kasv keskmisest märgatavalt kõrgem ka selle aasta esimetel kuudel.

?Arvan, et ekspordikäibe kasvu põhjuseks on Eesti tootjate usaldusvääruse kasv välisturul. Eesti tekstiili- ja rõivatootjad on hakanud jõudsalt liikuma odavamatelt allhanketöödelt kallimatele töödele,? ütles Tartus tegutseva ASi Ilves-Extra juhatuse liige Kulvo Pendra.

Toodangust 72% eksportiva 80miljonilise käibega Ilves-Extra nõukogu esimehe Arvo Kivikase sõnul võimaldab anda suuremat lisandväärtust ka allhange. ?On erinevus täisallhankel ja CMT-l, mis on lihtsalt rõivatükkide tellija materjalist kokkuõmblemine. Kui osaleda toote väljatöötamisel ja tegeleda ise materjali hankimisega, siis on toodangu hinnavahe 3-4 korda,? ütles Kivikas.

Ilves-Extra kavatseb sel aastal kasvatada käivet 30 protsenti, seda põhiliselt uute Skandinaavia tellijate arvel. Ettevõte on kallimate tööde lisandumisega tõstnud sel aastal töötajate palka keskmiselt 11 protsendi võrra.

Eelmisel aastal 265 miljoni kroonise käibe ja 68% ekspordi osakaaluga rõivatootja ASi Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on Baltika ekspordikäive kasvanud selle aasta esimese kolme kuuga võrreldes aastatagusega ligi 30%. ?Ekspordi kasv on meie puhul seotud paljus toodangu lisandväärtuse kasvuga, kuna oleme võtnud suunaks arendada oma jaekaubandust välisriikides. Kuna jaehind on suurem kui hulgihind, siis ongi lisandväärtus suurem,? ütles Milder.

Milderi sõnul on ettevõtte palgapoliitika kohaselt püütud hoida võrreldes konkurentidega kõrgemat palgataset. ?Neile, kes jäävad põhiliselt allhanke tegijateks, on ilmselt iga palgakroon arvel ning palka tõsta ei saa. Samas on küll allhanketöid lihtsam saada, kuid ka lihtsam kaotada, sest sel juhul on tellijale vähem tähtis, milline ettevõte seda teeb,? lisas Milder.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes on tänavu eksporti 21% võrra kasvatanud ka Äripäeva tekstiilitootjate edetabelis kolmanda positsiooni saavutanud Viljandi ettevõte AS Toom Tekstiil. Voodipesu valmistava ettevõtte finantsjuhi Aire Nurme sõnul on kasvu põhjuseks agressiivsem müügipoliitika, eesmärgiks on seatud uute turgude hõivamine.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektori Maie Vaderi kinnitusel on tekstiil- ja tekstiilitooted puidu ja puidutoodete kõrval ainuke põhikaubagrupp, mille eksport ületab importi. ?Ekspordi-impordi suhe oleks veel parem, kui Eestis valmistataks rohkem materjale rõivavalmistajatele,? sõnas Vader. ?Tekstiilitööstust arendatakse vähem, sest seadmed on kallimad ning konkurents rahvusvahelisel turul suurem. Rõivatööstusel on tänu toodangu suuremale eripärale kergem ni??i leida.?

Rõivatööstusettevõtete arengu pidurina nimetas Vader jätkuvat õmblejate vähesust: eelmisel aastal vajati 850 õmblejat, kuid kutsekoolid võtsid vastu ainult 365.

2000. aastal eksportis tekstiili- ja rõivatööstus toodangut rohkem kui 6 miljardi krooni eest, mis moodustab Eesti ekspordimahust üle 11%. Umbes samasugusena on ekspordi osa püsinud alates 1997. aastast.

Tekstiili ja rõivaste tähtsaim turg 2000. aastal oli Euroopa Liit (80,5% ekspordimahust).

Riikidest eksporditi enim Soome (27,2%), Rootsi (22,6%), Saksamaale (10,7%) ja Suurbritanniasse (8,8%). Võrreldes 1999. aastaga vähenes 2000. aastal eksport Soome (ligi 5 % võrra) ja Norrasse (1 %).

Eksport suurenes enim Saksamaale (2,7% võrra) ja Suurbritanniasse (1,3%).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing