Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Appi! Suur häda saabus meie õuele!
Jääb üle vaid imestada ?hädakisa? üle, mis järjekordselt oli seoses Venemaa ekspordipiirangutega kalatöötlejate ?õuele? jõudnud.
Jah, loomulikult oli see ka eelmine kord raske löök ja pankrotistas nii mõnegi kalatöötleja ning tõi kaasa arvestavaid sotsiaalseid probleeme. On mõjunud aeg-ajalt ka raskelt vanametalli, kütuse, piima- ja muude põllumajanduse toodete eksportijate-importijatele ja teistele Venemaaga seotud äridele.
Seega peaksime me ju juba olema küllalt ?õpetust? saanud, kuidas riskirikastel turgudel toimetada.
Siiski on riskirikaste turgudel toimetavad ?ärigeeniused? nüüd jõudnud ?tarkuseni?, et maksumaksja peaks nende Venemaa ekspordi äralangemise tõttu tekkinud ületoodangu ära ostma ja vastava stabilisatsioonifondi tekitama.
Huvitav on vaid tõdeda, et riskirikka turu tõttu suhteliselt kõrgete kasumitega Venemaale eksportides ei tulnud sellise idee teostamine kellelegi meelde. Tegelikult on igati loomulik, et riskirikastel turgudel (kuhu ka Venemaa kuulub) on suured kasumid, kuid ka riski realiseerumise tõenäosus suhteliselt kõrge. See suur kasum pole aga veel Venemaaga äri ajava ettevõtte edukuse mõõt, ega pole need ka vahendid äri laiendamiseks, ärakulutamiseks jms.
Normaalne oleks koguda ?rasva? ja reserveerida vahendid riskide realiseerumisest tingitud kahjumite ?maandamiseks?. Vaid stabiilsele turule vastava kasumiosa võiks ära kulutada eelpoolmainitud eesmärkidel. Lääne äripoliitika kohaselt tegeletakse esmase prioriteedina riskide ?maandamisega? ja alles seejärel kasumi maksimeerimisega. Kui riskide tase ületab firma äristrateegia kohase aktsepteeritava taseme siis jääb projekt vaatamata suurele kasumiootusele lihtsalt teostamata.
Meie ?hädaldajatele? pole paraku ikka veel kohale jõudnud, et riskirikastel turgudel toimetades ei saa toimida samamoodi, kui stabiilsetel turgudel.
Eks tarkus tuleb kohale ikka valusalt - mõnikord ka pankroti kaudu. Aga maksumaksja raha võiks sellel puhul kulutada vaid äristrateegide saamatuse tõttu ?löögi? alla sattunud mitte milleski süüdiolevate töötajate sotsiaalseks abistamiseks.