Kui kedagi sihikule võtta, siis krediidiandjaid

08. mai 2001, 00:00

Koos majanduskasvu ja uute krediitkaartide turule tulekuga on ajakirjanduse üheks lemmikteemaks sellel aastal osutunud eraisikute tarbimishullus ning võlgnike arvu pidurdamatu kasv. (vt. ?Eraisikute tarbimishullus kasvatab inkassofirmade käivet?, EPL 08.02.; ?Liiga soodne laenamine suurendab võlgnike arvu?, EPL 09.02.; ning vastukaja Agnes Makki artiklis ?Asjatu võlavangla hirm?, EPL 15.02.).

Sellele lisaks ilmus nüüd ka ÄP turvarubriigis Priit Hariku artikkel ?Eraisikud võetakse inkassofirmade sihikule?, ÄP, 2. mai. Teema käsitlus on valdavalt sarnane: ettevõtted peibutavad ning rumalad tarbijad tarbivad, sattudes seejärel inkassofirmade sihiku alla. Selline lähenemisnurk alahindab nii tarbijaid, teenuste pakkujaid kui ka inkassofirmasid. Contant Eesti on Nordea kontserni kuuluv võlanõuete haldamisega tegelev firma, mis on tegutsenud Eesti turul alates 1997. aastast.

Selle perioodi jooksul on aastas menetletavate võlanõuete arv tõepoolest pidevalt kasvanud. 1999. aastal oli uute võlanõuete arv 18 000. Eelmisel aastal ulatus uute võlanõuete arv juba 37 000, millest ligi kaks kolmandikku moodustasid eraisikute vastu suunatud võlanõuded.

Kuid uute nõudeülesannete kasv ei tulenenud mitte niivõrd sellest, et eraisikust tarbijate maksevõime või ?distsipliin oleksid järsult halvenenud, vaid pigem seetõttu, et:

  • oluliselt on paranenud koostöö Contanti ja klientide vahel. Kui varem proovisid ettevõtted võimalikult palju võlgade sissenõudmisel ise ära teha ning venitasid võlanõude üleandmisega inkassofirmale, siis nüüdseks on rohkem levinud arusaamine, et võlanõuete haldamise õigeaegne outsourcing on aja ja raha kokkuhoiu allikas;
  • klientide müüginumbrite kasvades suureneb paratamatult ka võlgnike arv, mis protsentuaalselt on jäänud siiski samale tasemele;
  • kliendiportfelli on lisandunud uued kliendid uute võlanõuetega.

Majandustegevuse elavnemisega kaasneb tavaliselt ka võlgnike maksevõime paranemine. Nii on laekumisprotsendid viimasel ajal valdavalt ainult tõusvas suunas liikunud, mis näitab tarbija soovi eelkõige vanadest võlgadest vabaneda.

Kuigi krediidi saamise võimalused on viimasel ajal oluliselt kasvanud, ei tähenda see, et krediidiandjad riskide maandamise peale ei mõtle.

Krediidiandjate ja võlanõuete haldajate vahel oluliselt paranenud koostöö tulemusena ei ole uute krediittoodete saamine tihtipeale võimalikki, kui vanad võlgnevused likvideerimata.

Tänapäeva inkassofirma roll on muutunud. Suhe kliendiga algab oluliselt varem kui alles kuid pärast maksetähtaegade ületamist. Nii olemasolevate kui ka uute klientide puhul on täheldatav oluliselt suurem rõhk krediidiajaloo kontrollile müügiotsuste tegemisel ning juriidiliselt korrektsete koostöölepingute välja töötamisele.

Meie poole on pöördunud erinevate välisfirmade esindajad, kellel on plaanis Eesti turul krediiti andma hakata ning soovinud saada nii juriidilist konsultatsiooni lepingute ettevalmistamise kui ka krediidiinfo saamise kohta.

Igale tõusule järgneb langus. Nagu ütleb vana juudi vanasõna: ?Naera siis, kui sul läheb halvasti ning nuta siis, kui läheb hästi.? Seega on oluline juba praegu mõelda sellele, mismoodi toime tulla majanduslanguse ajal.

Kui kedagi sihikule võtta, siis ehk just krediidiandjaid, aidates neid juba praegu õigete krediidiotsuste tegemisel ning krediidijärelvalve tõhustamisel. Praegu tehtavate halbade krediidiotsuste vilju on ka inkassofirmadel tulevikus raske parandada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing