Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metsavargal üks trahv vähem
Täna riigikogus teisele lugemisele tuleva metsaseaduse paranduse jõustumisel korral pole vargal, kes võtab maha üksikud paremad puud ja jätab metsa täiuse lubatud piiridesse, enam vaja karta, et riik talle soolase keskkonnakahju nõude esitab.
Metsandusspetsialistide hinnangul hirmutab praegu metsavargaid just kopsakas keskkonnakahju hüvitis, mis näiteks meetrise läbimõõduga puu puhul võib küündida tublisti üle 3000 krooni.
Metsaseaduse muutmise seaduse algataja, riigikogu keskkonnakomisjoni nõuniku Endel Koljati sõnul ei ole seaduseparandajate soov teha mestavaraste elu kergemaks, vaid parandada ära õigusriigile mittesobiv seadusesäte.
Seaduseparandus jätab välja praeguses metsaseaduses oleva klausli, et keskkonnale tekitatakse kahju ka siis, kui metsa raiutakse raieõigust omamata. Uue redaktsiooni kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju näiteks siis, kui mets raiutakse lubatust hõredamaks või kui raiutakse lubatust nooremat metsa.
Kui inimene, kel pole raieõigust, võtab metsast hõredalt puid, siis keskkonnale ta kahju ei tekita, selgitas Koljat. ?Küll aga tekitab ta omanikukahju. Tegu on metsavargusega ja metsa omanikul on õigus määrata ise kahju suurus ning see vargalt sisse nõuda.?
Koljati kinnitusel pööras just õiguskantsler riigikogu tähelepanu asjaolule, et keskkonnakahju määratlemine on seaduses ebatäpne. ?Riigikogu keskkonnakomisjon parandab ebatervet õhkkonda loovat sätet,? põhjendas Koljat, miks keskkonnakomisjon algatas metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Keskkonnainspektsiooni nõuniku Henn Altoni andmeil tekitati eelmisel aastal metsaraiega 116,7 miljoni krooni väärtuses keskkonnakahju. Kahju on jäänud enamikul juhtudel sisse nõudmata, sest seda pole lihtsalt kelleltki nõuda.