Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uued elurajoonid kerkivad ilma loata

Kristina Traks 08. mai 2001, 00:00

Kloogaranna ehitustandril on mets on juba maha võetud, on kuivendatud maad ning rajatud muu hulgas nõukogude kirjandust, kraanikausse ja vanu tenniseid sisaldavast ehitusprahist teed. Mitte ühekski tegevuseks pole krundi omanikul luba ning keskkonnainspektsioon arutab parasjagu trahvide suurust, mida Põllule määrata.

Harju keskkonnainspektsiooni juhataja Tiia Kaare sõnul on selline lubadeta tegevus Tallinna lähedal tavaline. ?Kui tervet Eestit vaadata, siis eriti levinud on säärane käitumine just Harju maakonnas,? ütleb ta. ?Tundub, et rikast inimest oodatakse nii pikisilmi, et ebaseaduslikule tegevusele ei pöörata mingit tähelepanu,? sõnab Kaar.

Eelmisel aastal trahvis Harju keskkonnainspektsioon loata ehitustegevuse eest paarikümnel juhul, mis Kaare sõnul on samapalju, kui aasta varem terves Eestis. ?Loata ehitamine on seotud raudselt majanduskasvuga ja sellest tuleneva ehitusbuumiga, samuti sellega, et Tallinna ?kuldne ring? on kiiresti laienema hakanud,? selgitab ta.

Trahvida saab aga ebaseaduslike maaparandus- või metsaraietööde eest maksimaalselt 100 päevapalga ehk 5300 krooni ulatuses. Trahvi saab eraisik, näiteks ehitusplatsil vastutav töödejuhataja, mitte firma, kes ehitab. ?On olnud juhuseid, kus trahvi saanud toovad tõendi, et saavad miinimumpalka ning meil tuleb maksimumtrahvi vähendada,? sõnab Harjumaa keskkonnainspektsiooni juhataja asetäitja Tiit Talvi. ?Või siis palutakse pikendada trahvi maksmise tähtaega, mis muidu on 15 päeva.?

Kloogaranna krundi omaniku Priit Põllu sõnul tuleb mere äärde elamurajoon, kus lähevad müügiks kuni hektari suurused krundid. Krundi hinda ei oska mees veel öelda. ?Asjaajamine võtab väga kaua aega ja sellepärast me juba alustasimegi töid,? selgitab ta. ?Ainuüksi maa erastamisele kooskõlastusi taga ajades käisin ma nädal aega eri ametnikke pidi ja kohtasin palju toredaid inimesi.?

Põllu sõnul pole loodusele mingit kahju tekitatud, sest puid on maha võetud võimalikult vähe ning tee rajati paralleelselt elektriliiniga, mille aluse peab nagunii võsast puhta hoidma. ?Kogu probleem on selles, et me oleme lihtsalt ajast ees, aga kui ikka midagi ei tee, siis midagi ei juhtu ka,? ütleb ta. Krundi ettevalmistamine majade püstipanemiseks käib tema sõnul juba eelmisest suvest alates.

Keila abivallavanem Mart Arrak ütleb, et ta ei tea midagi, mis sellel maalahmakal toimub. Alguses ei meenu talle, kas selline maatükk üldse müüdud on ning tulevasest elamurajoonist ei tea ta ka midagi. ?Eesti seadused on nii auklikud, et selline tegutsemine on tavaline, vaadake või mis toimub Lennusadamas,? ütleb ta.

Läbi kõnealuse tulevase elurajooni kulgeb rahvusvaheline tähistatud matkarada, mille taolisi on Eestis lisaks vaid paar tükki ning mille Keila vald paar aastat tagasi pidulikult avas. Edaspidi jääb matkalistele ilmselt ruumi käimiseks vaid 10 meetrit merest, kui sedagi.

Lisaks Kloogaranna juhtumile kerkis ehitusloata ka Kakumäe Merirahu elamurajoon, mida tuntakse peamiselt märksõnadega lõhutud pankrannik. Ehitusloa ajasid Merirahu krundi arendajad välja alles siis, kui keskkonnainspektsioon neid trahviga ähvardas.

Ühe räigema juhtumina kirjeldab Tiia Kaar Saue vallas Mäe kinnistul toimuvat, kus selle omanik on soise maa täitnud tuhandete tonnide ehitusjäätmetega, et ehitada sinna küla. ?See firma on ka trahvi saanud, kuid tegu on ju tehtud,? ütleb Kaar.

Hulgaliselt ebaseaduslikult ehitatud hooneid võib näha Pirital. Näiteks Mähel, kus on hulganisti suvilaid aastaringseks elamiseks ringi ehitatud, on koguni pooled hoonetest ehitatud ümber ilma ehitusloata. ?Seda on kohe näha, kui on ehitatud ilma loata, sest sellistel juhtudel esineb hulgaliselt maitsevääratusi, näiteks ehitab mõni kodanik endal terve krundi maja täis või teeb sellise müüri ümber maja, mida me kindlasti poleks lubanud,? kirjeldab Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu olukorda.

?Vahel on küll selline tunne, et täna mõeldakse, tahan sellist maja ja juba homme hakatakse ehitama.?

Lubade saamist ei mallata aga ära oodata sellepärast, et nende saamiseks tuleb käia mööda ametnikke ja hulgaliselt kooskõlastusi koguda. ?Tõsijutt, et lubade ja kooskõlastuste saamine võtab aega kuid, aga maja ehitatakse ju aastakümneteks, seda ei pea tegema nii uisapäisa,? sõnab Rajasalu. Ta lisab, et olukord on siiski paranemas, sest kui varem ei käinud ehitajad üldse linnaosavalitsuses lube taotlemas, vaid tuli hoopis neid taga ajada, siis nüüd on vastuvõtuaegadel ikka huvilisi päris palju.

Pirita linnaosa kuulsaim ebaseaduslik ehitis on ilmselt Täpiku teel asuv katkistest tellistest ja kulunud paneelidest koloss, mis kandideerib Eesti suurima eramu tiitlile.

?No vaadake, inimene ostis 1,5 miljoni eest endale sinna tänavale maja ja järsku kerkis tema kõrvale selline koloss, päikest enam aknasse ei paista ja naaber vahib akendest sisse,? räägib Rajasalu. ?On käsk antud see lammutada, aga keegi ei lammuta küll, hea, et edasi ei ehitata.?

Rajasalu arvates peaks linnal olema mingi rahasumma varuks, kui on vaja mõnda sellist maja lammutada. ?Kui oleks pretsedent, et selline koletis tõesti lammutataks, vaevalt et enam juletaks niimoodi ehitada,? räägib ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing