Vabaduse ostab iga kolmas

Ervin Soon 08. mai 2001, 00:00

Kui eelmisel aastal suudeti Tallinna linnakohtu poolt määratud 68 kautsjoni eest maksta 27 juhul ehk 40% ulatuses, siis tänavu nelja kuuga määratud 18 kautsjonist on lunastatud vaid 33%.

Kautsjonite kohta peab arvestust iga kohus eraldi, justiitsministeeriumile üldist statistikat ei laeku.

Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul ei ole reegleid, millistel juhtudel ja kui suure kautsjoni eest vahialune vabastatakse. Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatakse ainult kautsjoni alammäär, milleks praegu on 26 500 krooni ehk 53 krooni 500 päeva eest. Maksimaalset määra ei ole sätestatud.

Kohtunik lähtub kautsjoni suuruse üle otsustamisel kuriteo raskusastmest, sellega põhjustatud materiaalse kahju suurusest ning isikuandmetest, milleks on kurjategija varanduslik seisund, tema perekondlik olukord ja karistuslik minevik.

Kautsjonit ei kohaldata juhtudel, kui süüdistuseks on osalemine kuritegelikus ühenduses, väljapressimine või tapmine raskendavatel asjaoludel.

Kautsjonisummast arvestatakse tsiviilhagide kahjunõuded ja kohtukulud, ülejäänud summa makstakse pärast kohtuotsust tagasi. Särgava sõnul tuleb üliharva ette, et kautsjoni maksnud kurjategija jätab raha riigile ning uurimisele või kohtu ette ei ilmu.

Endanimelise advokaadibüroo juhi Aivar Pilve sõnul on talle mõnikord jäänud mulje, et kautsjon määratakse spetsiaalselt väga suur seepärast, et kohtualune ei suudetaks seda ära maksta.

?Kõrgemat kautsjoni määra vahi alt vabastamise eest peaks kasutama juhtudel, kui tegemist on isikuvastaste kuritegude või suure hulga kuritegude toimepanijatega või kuritegeliku maailma esindajatega. Teinekord rakendatakse äärmuslikku vahi alla võtmist aga juhul, kui tegemist on haritud ja kindlustatud inimestega, kes pole varasema kriminaalse minevikuga ega ühiskonnaohtlikud,? rääkis Pilv.

Pilve sõnul pole otstarbekas pidada vahi alla legaalse eraettevõtlusega tegelevaid isikuid, kes on võimelised kuriteoga põhjustatud kahju korvama.

Pilv tunnistab, et nii nagu õigusemõistmine üldse, nii ka kautsjonite määramine on loominguline tegevus, kus kohtunikud saavad päris palju ?mänguruumi?. ?Samas ei ole minul sellist infot, et kedagi kohtunikest peaks kautsjonite määramisel kahtlustama mõjutatuses süüdistatavate poolt,? ütles Pilv.

Pilve andmetel on riigikohus seisukohal, et kautsjonite summa suurust ei saa vaidlustada. Vaidlustada alates ringkonnakohtust saab kautsjonite määramist või mitte, ja sellised kaebusi esineb palju.

Eelmisel aastal oli rekordiliseks kautsjoni suuruseks allmaailmaga seostatava Oleg Lvovi vabastamine uurimise ajaks 820 000 krooni suuruse kautsjoni eest. Lvovi eest maksis tema väidetav äripartner Nikolai Holopov, kes sai ka kautsjoniraha selle aasta märtsis tagasi. Lvovile mõisteti altkäemaksu eest politseinikule kaks aastat tingimuslikku vanglakaristust.

Tänavuseks teadaolevalt Eesti suurimaks kautsjoniks on salakütusega seoses vahistatud Eduard Beilinsoni vabastamise eest makstud 850 000 krooni.

Tallinna linnakohtule on tänavu enim, 600 066 krooni, makstud autode süütamises süüdistatava Giovanni Sposato vabastamise eest. Talle järgnevad kautsjoni suuruse järgi 260 000 ja 159 000 krooni maksnud kolm süüalust, kes jäid vahele kas narkootikumide valmistamise või omamisega. Üks süüalune on samuti välismaalane.

Kautsjonite summad on kopsakad ka teistes riikides. Aprilli keskel vabastas ?veitsi kohus rahapesus süüdistatava endise Kremli asjadevalitseja Pavel Borodini, kelle eest Venemaa maksis 52 miljoni Eesti krooni suuruse summa.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing