Korteri soojustamine

Teet Sepaste 09. mai 2001, 00:00

Paneelelamute soojapidavuse parandamist pärsib vajalike tööde kallidus. Konkreetse korteri puhul põhjustab suurima soojakao katus. Katusele lisasoojustuse paigaldamise hind sõltub konkreetse katuse konstruktsioonist. Samas, kui kate on äsja remonditud, pole kohene katuse soojustamine majanduslikult põhjendatud. Mõningate paneelelamute katustel on karniisis olevad tuulutusavad liiga suure pinnaga, põhjustades liigseid soojakadusid. Avade suletava pinna määramiseks on vaja teha vastavad arvutused.

Teine soojakao tekitaja on välissein, kuid ka seda peaks soojustama väljast. On ka alternatiiv spetsiaalsete soojustusplaatide näol, mille sisepind on õhutihe ja seega ei pääse niiskus soojustusse ega paneeli sisepinnale. Seinte ja lae soojustamine selliste plaatidega on andnud häid tulemusi, kuid siingi on puudus materjali suhteline kallidus. Kolmas probleem on ebatihedad aknad, kuid nende vahetamisel tuleb tagada ka ruumide täiendav ventileerimine. Viimasel korrusel, kus soojakaod suured ja ventilatsioonilõõri kõrgus väike, on isegi talveks akende tihendamine tekitanud niiskusprobleeme.

Kõik eelnev ei tõsta aga oluliselt põranda temperatuuri. Seda võib suurendada põrandakütte paigaldamisega, kuid odavam on vaipkatete kasutamine. Suhteliselt odav võrreldes otsaseinte ja katuse soojustamisega on reguleeritava küttesüsteemi ehitamine. See võimaldab reguleerida temperatuuri püstikute lõikes ja vastavate ventiilide paigaldamisel ka korruste kaupa. Tavaliselt tagab selline süsteem ka küttekulude vähenemise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing