Vallajuhte ajab reform segadusse

Kristi Malmberg 09. mai 2001, 00:00

?Sellist varianti pole mina näinud,? väitis Harjumaa Raasiku vallavanem Andre Sepp, kuuldes, et tema juhitav vald liitub Anija valla ja Jõelähtme vallaga.

Sepa sõnul on nad liitumise teemal naabritega küll vestelnud, kuid mingeid otsuseid selles osas pole langetatud. ?Meie volikogu seisukoht on see, et Raasiku vald saab oma piirides ise hästi hakkama, oleme haldussuutlikud, mis on ju selle asja eesmärk,? lausus Sepp.

Sepa väitel on omavalitsustega liitmist kooskõlastatud nii palju, et siseminister Tarmo Loodus käis rääkimas omavalitsuste tulubaasi kujunemisest. ?Eks ma jään ootama mõistlikku otsust,? nentis Sepp.

Saare maavanem Jüri Saar märkis, et luges lehest, et Saaremaale kavandatakse seitset omavalitsust. ?Meie esitatud kava nägi ette kolme,? väitis Saar, kelle sõnul siseministeeriumi ekspertkomisjon pidas seda lahendust liiga radikaalseks.

?Ma pole aga näinud veel ühtegi kaarti, kus oleks suudetud see seitse omavalitsust niimoodi välja joonistada, et kõik seda ka toetaksid,? lausus Saar.

Siseministeeriumi asekantsleri Deiw Rahumägi sõnul tekkis 117 vallaga Eesti kaart ja kavandatud liitumised pärast põhjalikke konsultatsioone omavalitsustega. Lisaks sellele kaardile oli eile valitsuse kabinetiistungil arutelul ka 107 ja 82 omavalitsusega kaart. ?107 vallaga on siseministeeriumi põhikaart ja 82 vallaga maavanemate koostatud radikaalsem variant,? märkis Rahumägi.

Eile Äripäeva trükkimineku ajaks polnud valitsus veel haldusreformi arutelu lõpetanud.

Saare hinnangul ongi siseministeeriumi viimane, 117 vallaga kava ka liiga vähe radikaalne, et mingit kasu tuua. ?Selline paari valla liitmine mingit uut kvaliteeti küll kaasa ei too,? nentis Saare maavanem, kelle arvates võiks omavalitsusi jääda Eestisse alla saja.

Isamaaliidu algatatud haldusreformist ei näe erilist kasu tõusvat ka nende koalitsioonipartner Reformierakond. Viimane teatas märtsis ootamatult, et ei poolda omavalitsuste liitmist ülevalt poolt.

?Me üldiselt pooldame omavalitsuste struktuuri korrastamist, kuid me ei näe mingit võimalust toetada omavalitsuste sunniviisilist liitmist,? väitis Reformierakonna esimees ja rahandusminister Siim Kallas eile. ?Me ei näe sellest mingitki hüve tekkivat.?

Läbirääkimiste käigus suutsid nii mõnedki omavalitsused endale välja rääkida üle maakonna piiride ulatuvaid seoseid.

Näiteks tekib Raplamaa ja Pärnumaa piirile uus omavalitsus Järvakandi ja Kaisma valla liitumisel. Järvakandi vallavanem Tõnu Saar väitis, et täiesti kindel see liitumine veel pole, kuid see päästaks mõlemad vallad ääremaastumisest.

Saare sõnul liituks vastasel korral Järvakandi suure Rapla vallaga ja Kaisma Vändra vallaga. ?Saaksime uues volikogus 1?2 kohta, mis kindlasti poleks rahuldav,? nentis Saar. ?Sisuliselt tähendaks see meie ääremaastumist.?

Saar ütles, et neil poleks midagi Pärnumaa alla kuulumisega. ?Kui Rapla maakond kaob, siis meile on Pärnu asjade ajamiseks palju lähemal, kui Tallinn,? selgitas Saar.

Saare sõnul pole võimatu, et haldusreformi teises etapis Rapla maakond kaob. ?Haigekassa on siit juba läinud ja tundub, et riigistruktuure hakatakse Raplast välja viima,? nentis ta.

Rahumägi sõnul pole veel sugugi selge, mida teine etapp maakondade jaoks kaasa toob. ?Kui maakonnas on ikka vaid kolm valda, siis pole sinna maavanemat vaja,? väitis Rahumägi. Asekantsleri kinnitusel puudutab see lisaks Rapla maakonnale ka näiteks Jõgeva ja Põlva maakonda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing