Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vara ümber jagada on vara

09. mai 2001, 00:00

Eesti majandus on viimase 5?10 aasta jooksul oluliselt muutunud. Ümberkorraldused on olnud ulatuslikud, mõjutades oluliselt kõiki valdkondi. Olulisim pööre on toimunud väliskaubavahetuses. Kui 90ndate alguses liikus oluline osa Eesti ekspordist itta, siis täna seob Eestit Venemaaga peamiselt hulk vett Peipsis ja Narva jõel. Enamik Eestis toodetud või töödeldud kaubast suundub täna läände. Majandusele oluline transiitkaubandus on peamiselt geograafilise asukoha tõttu seotud endiselt Venega. Nii jääb see ka tulevikus.

Ka valdkonniti on toimunud olulisi nihkeid. Töötlevas tööstuses (suurim majandussektor tegevusalade statistika alusel) on leidnud aset dünaamilised protsessid. Vennasrahvaste harmoonilise arengu ja ühise õnne suurendamise nimel ekspansiivset kasvu viljelenud suurtööstusest on alles hägustuv, mõnele magus-nostalgiline mälestus. Esile on tõusnud paindlikumad lahendused väikeste ja keskmiste ettevõtete näol.

Ometi peegeldab kommentaari alguses toodud väide majanduses toimunud muutuste kohta tõde siiski vaid osaliselt. Majandusharude lõikes pole muutused olnud nii ulatuslikud, kui seda tihti arvatakse. Statistikaameti andmeil on täna olulisimad tegevusvaldkonnad samad, mis 8 aastat tagasi, 1993. Liider on endiselt töötlev tööstus, järgnevad hulgi- ja jaemüük ning veondus, laondus ja side. Kui veel 1993 tuli neljandaks tugeva osakaaluga põllumajandus ja jahindus, siis eelmiseks aastaks oli selle positsiooni hõivanud kinnisvara ja äriteenindus, põllumajandus langes kaheteistkümnendaks.

Võttes aluseks majanduse kolme põhilise ? primaar-, sekun-daar- ja tertsiaarsektori arengud, mis annavad laiema pildi majanduses toimunud muutustest, on oma osakaalu suurendanud teenindav ehk tertsiaarsektor, seda eelkõige primaarsektori arvelt. Viimane on kaotanud enam kui poole kunagisest mõjust. Siin on muutused olnud märgatavad ja peamiselt 90ndate esipoolel. Sekundaarsektor tervikuna on tagasi andnud õige pisut. Siingi on osakaalu alanemine viimaseil aastail selgelt pidurdunud.

Majandussektorite võrdlemine jooksvates hindades ei anna arengust veel täielikku ülevaadet, sest teenindav sektor on oma osa suurendanud peamiselt sektoris endas aset leidnud kiirema hinnatõusu arvel. Viimase 7 ega ka 3 aasta reaalkasv pole olnud sugugi kiirem. Majanduse reaalkasvude dünaamika võrdlus nii pikemaajalise arengu perioodil 1993?2000 kui 1997?2000 kinnitab, et sekundaarsektor kasvas igal aastal ca 5%, samal ajal oli teenindaval sektoril vastu panna selgelt väiksem kasv, alla 4%.

Tegevusvaldkondade reaalkasvude pilt avaldab veel mõtlemapanevama info: 16 valdkonnast on 7 aastaga kasvanud enim mitte kaubandus, transport, hotellindus, töötlev tööstus ega ehitus ? neist pea kolm korda kiiremini on kasvanud metsamajandus.

Eesti majanduses toimuv protsess peab olema dünaamilisem. Seetõttu tekib arusaam, et Eestis toimunud muutused on ehk osaliselt ülehinnatud. Võib-olla pole ka 5?8 aastat küllaldased tegemaks kaugeleulatuvaid järeldusi, protsess võtab lihtsalt kauem aega. Ometi soovivad inimesed elada paremini, olgu need protsessid kui tahes pikad. Seda näitab ka sotsiaalsete nõudmiste ulatus.

Eesti majandus ei ole kõigi nõudmiste täitmiseks piisavalt küps. Oleks äärmiselt tore asuda ehitama üles Põhjamaade tüüpi sotsiaalselt tasakaalustatumat ühiskonda, kuid tänasest suuremaiks väljaminekuiks po-le Eesti valmis enne, kui töövõimeliste inimeste panus ette- võtjate või töötajatena on oluliselt efektiivsem kui täna.

Allhankijate või metsavarujatena ei ole meil võimalik heldelt raha lubada kõigile töötutele või veel enam, oma linnaisadele Helsingi linnapeaga võrdset palka. Maksudest laekuva raha jagamise valikud jäävad endiselt piiratuks. Seetõttu peab veelgi paremini läbi kaaluma kõik avaliku sektori rahajagamised.

Maksude tõstmine või populaarsust koguv astmelise tulumaksu kehtestamine ei ole abinõud, mis pikas perspektiivis olukorda parandaks ? ettevõtlikkus ja eraalgatuslik mõtteviis ei ole selleks Eestis piisavalt juurdunud, aga vajame neid omadusi arenguks senisest veel enam. Parem perspektiiv tundub olevat pidada head restorani või müüa infotehnoloogilisi teadmisi kui istuda maharaiutud tühermaal. Seegi eeldab õigeid valikuid alates haridussüsteemi alumisest astmest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing