Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enamik ELi ühiskassast toetusteks

    Enim kasvavaid kuluartikleid on Euroopa Liidu toetused 13 kandidaatriigile blokiga ühinemise ettevalmistamiseks. Kokku kasvavad need 40 protsenti ligi 55 miljardile Eesti kroonile, selgub sel nädalal avalikustatud plaanist. Eesti jaoks on liitumiseelne abi suurusjärgus üks miljard krooni aastas (vt Äripäev 16.04.2001).
    Erinevalt levinud arvamusest, et Euroopa Liidu eelarve kulub lõviosas bürokraatide palkadeks, on suurimad kuluread põllumajandus ja regionaalabi.
    Eelarve maht on 100,3 miljardit eurot ehk 1,6 triljonit krooni, milleks tulude pool kasvab 3,4% ning kulude pool veidi enam ? 4,8%. Siin on põhjuseks eelnevast ajast üle tulnud täitmata finantseerimiskohustused.
    Euroopa Liidu 2002. aasta kulutused moodustavad 1,06 protsenti bloki 15 riigi ühisest sisemajanduse kogutoodangust ehk sama palju kui sel aastal. Seda kavatseb Euroopa Liidu eelarvevolinik Michaele Schreyer europarlamendis ning ministrite nõukogus eelarvet esitledes kindlasti ära nimetada.
    Nagu varasematel aastatel, läheb lõviosa rahast bloki ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks ? kokku 46,2 miljardit eurot ehk 46 protsenti eelarve kogumahust. Siin on ka üks suuremaid juurdekasve ? 5%. Selles kajastuvad nii ELi põllumajanduspoliitika reformid, mis näevad ette järkjärgulise ülemineku hinnatoetustelt otsetoetustele kui hullulehmatõvest ning suu- ja sõrataudi likvideerimisest tingitud kulude suurenemine.
    Kokku nõuavad loomahaigustest vallandunud kaks kriisi Euroopa maksumaksjatelt tuleval aastal 2,4 miljardit eurot.
    Sinna alla kuulub käesoleva aasta alguses bloki põllumajandusvoliniku Franz Fischleri poolt välja käidud kriisiprogramm Euroopa Liidu lihatööstuse päästmiseks, mis läheb tuleval aastal maksma umbes 1,15 miljardit eurot. Sellest 420 miljonit on ette nähtud veterinaarametitele ning 250 miljonit kompensatsioonideks suu- ja sõrataudi kriisist kannatanud talunikele.
    Täiendav üks miljard eurot on pandud loomahaigustega võitlemiseks reservi.
    Euroopa Liidu eelarve järgmine suurim kuluartikkel on toetused bloki vähem arenenud piirkondadele. See neelab ühiskassast kolmandiku.
    Bürokraatide palkadeks kulub tuleva aasta eelarvest vaid veidi enam kui 5 protsenti. Sellest veidi üle poole moodustavad Euroopa Komisjoni kulud ? 2,7 miljardit eurot.
    Administratsiooni eelarve kasvab 5%, mille tingib pensionikulude kasv ning seni personalipuuduses ?vaevelnud? komisjonile 317 uue töötaja palkamine.
    Euroopa Liidu liikmesriikide liikmemaksud ei kasva ? läinud aastal oli bloki eelarve kasutamata jäänud summade tõttu 8,4 miljardi euroga ülejäägis, mis osaliselt kandub edasi tulevasse aastasse, osaliselt makstakse liikmetele tagasi. Saksamaa, bloki suurim maksumaksja, saab tagasi ligi 1,8 miljardit eurot.
    Euroopa Komisjoni koostatud eelarvekava peavad kinnitama Euroopa parlament ja liikmesriigid. Kõige tõsisem heitlus ootab tõenäoliselt ees selle aasta detsembris.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.