Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamik ELi ühiskassast toetusteks
Enim kasvavaid kuluartikleid on Euroopa Liidu toetused 13 kandidaatriigile blokiga ühinemise ettevalmistamiseks. Kokku kasvavad need 40 protsenti ligi 55 miljardile Eesti kroonile, selgub sel nädalal avalikustatud plaanist. Eesti jaoks on liitumiseelne abi suurusjärgus üks miljard krooni aastas (vt Äripäev 16.04.2001).
Erinevalt levinud arvamusest, et Euroopa Liidu eelarve kulub lõviosas bürokraatide palkadeks, on suurimad kuluread põllumajandus ja regionaalabi.
Eelarve maht on 100,3 miljardit eurot ehk 1,6 triljonit krooni, milleks tulude pool kasvab 3,4% ning kulude pool veidi enam ? 4,8%. Siin on põhjuseks eelnevast ajast üle tulnud täitmata finantseerimiskohustused.
Euroopa Liidu 2002. aasta kulutused moodustavad 1,06 protsenti bloki 15 riigi ühisest sisemajanduse kogutoodangust ehk sama palju kui sel aastal. Seda kavatseb Euroopa Liidu eelarvevolinik Michaele Schreyer europarlamendis ning ministrite nõukogus eelarvet esitledes kindlasti ära nimetada.
Nagu varasematel aastatel, läheb lõviosa rahast bloki ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks ? kokku 46,2 miljardit eurot ehk 46 protsenti eelarve kogumahust. Siin on ka üks suuremaid juurdekasve ? 5%. Selles kajastuvad nii ELi põllumajanduspoliitika reformid, mis näevad ette järkjärgulise ülemineku hinnatoetustelt otsetoetustele kui hullulehmatõvest ning suu- ja sõrataudi likvideerimisest tingitud kulude suurenemine.
Kokku nõuavad loomahaigustest vallandunud kaks kriisi Euroopa maksumaksjatelt tuleval aastal 2,4 miljardit eurot.
Sinna alla kuulub käesoleva aasta alguses bloki põllumajandusvoliniku Franz Fischleri poolt välja käidud kriisiprogramm Euroopa Liidu lihatööstuse päästmiseks, mis läheb tuleval aastal maksma umbes 1,15 miljardit eurot. Sellest 420 miljonit on ette nähtud veterinaarametitele ning 250 miljonit kompensatsioonideks suu- ja sõrataudi kriisist kannatanud talunikele.
Täiendav üks miljard eurot on pandud loomahaigustega võitlemiseks reservi.
Euroopa Liidu eelarve järgmine suurim kuluartikkel on toetused bloki vähem arenenud piirkondadele. See neelab ühiskassast kolmandiku.
Bürokraatide palkadeks kulub tuleva aasta eelarvest vaid veidi enam kui 5 protsenti. Sellest veidi üle poole moodustavad Euroopa Komisjoni kulud ? 2,7 miljardit eurot.
Administratsiooni eelarve kasvab 5%, mille tingib pensionikulude kasv ning seni personalipuuduses ?vaevelnud? komisjonile 317 uue töötaja palkamine.
Euroopa Liidu liikmesriikide liikmemaksud ei kasva ? läinud aastal oli bloki eelarve kasutamata jäänud summade tõttu 8,4 miljardi euroga ülejäägis, mis osaliselt kandub edasi tulevasse aastasse, osaliselt makstakse liikmetele tagasi. Saksamaa, bloki suurim maksumaksja, saab tagasi ligi 1,8 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni koostatud eelarvekava peavad kinnitama Euroopa parlament ja liikmesriigid. Kõige tõsisem heitlus ootab tõenäoliselt ees selle aasta detsembris.