Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haldusreform jätab Eestisse neli regiooni
Valitsus valis eile kolme haldusreformi variandi vahel. Kas kõige radikaalsema, Eestisse 80?90 omavalitsust jätva kava väljavalimine oli hea otsus?
See on küll maavanemate poolt välja pakutud variant, aga siseministeerium pole sellega veel väga palju tegelenud. Maavanemad vaatavad selle nüüd uuesti läbi. See on seni kõige vähem läbiarutatud variant.
Kas see tähenda, et haldusreformi protsess hakkab taas venima?
Ei tähenda. Kolme nädala pärast peab valitsus haldusreformi kava kinnitama. Umbes nelja-viie maavanemaga tuleb põhjalikumalt läbi rääkida. Kindlasti on nende hulgas ka Harju maavanem, sest radikaalne kava näeb ette Harjumaale kolm valda pluss Tallinna linn. Sellega ei saa kuidagi nõustuda.
Miks radikaalne kava on parem kui pehmem reform?
Need lähtuvad erinevatest filosoofiatest. Pehmem lähtub kogukonnast, radikaalsem majanduslikest põhimõtetest. Suuremal omavalitsusel on rohkem ressurssi, ta on parem partner Euroopa Liidule.
Kas radikaalne kava võimaldab tulevikus ka maakondi liita?
Arvan, et siseministeeriumil on kergem joonistada välja neli regiooni. Need on Tallinn, Jõhvi, Pärnu ja Tartu, kus niikuinii juba enamik asju toimub.
Millal võiks maakondade liitmine kõne alla tulla?
Pärast kohalike omavalitsuste valimisi. See jääb aastatesse 2003?2005.
Autor: ÄP Online