Pensionireform tekitab miinuse

?Defitsiidi tekkimine võib olla võimalik ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust,? sõnas rahandusminister Siim Kallas pärast eilset koalitsiooni üldkoosolekut. ?Euroopa Liit lubab küll kolmeprotsendilist defitsiiti, pahandusi ei tule aga siis, kui asi on suurusjärgus üks protsent (ligi 1 mld krooni ? toim.?

Defitsiidiga eelarve võimalikkust tõdes ka peaminister Mart Laar, nähes selle kattena erastamisest, sealhulgas Eesti Raudtee müügist laekuvat raha.

Samas ütles Laar, et pensionireformi tegemine hakkab peagi sisse tooma.

Maksude tõstmine kulu katteallikana arvesse ei tule. ?Maksude tõstmine on päevakorrast ära,? kinnitas Kallas.

Rahandusministeeriumi andmetel järgmise aasta eelarves pensionitele ette nähtud 7,5 miljardit krooni. Põhjuseks, miks pensionile nii palju kulub, nimetas Kallas pensionite indekseerimist, pensionäride arvu kasvu ja pensionikindlustuse teise samba rakendamist.

Järgmisena nimetas Kallas kulutusi riigikaitsele, mille mahuks peaks kujunema 2% sisemajanduse koguproduktist.

Ravikindlustusele kulub üle 600 miljonit krooni rohem kui tänavu.

Mõõdukate esindaja Marju Lauristini sõnul tuleb 2002. aasta riigieelarve sotsiaalkindlustusekeskne. ?Riigieelarves tuleb keskenduda sellele, mis on arengu jaoks oluline,? ütles Lauristin, kes pidas oluliseks eelkõige kutse- ja kõrghariduse arengut ning tööjõupoliitikat. ?Tööpuuduse kasvu ei saa pidurdada uduste lubadustega,? sõnas ta. ?Oluline on näiteks tööjõuturult väljatõrjutute ümberõpe.?

Teiseks tähtsaks alaks pidas Lauristin perekonna toetamist, nähes ühe abinõuna toetuste suurendamist mitte ainult kolmanda, vaid ka esimese ja teise lapse puhul.

Marju Lauristini sõnul võiks riik võtta ka laenu, et finantseerida näiteks teadust. ?Tegemist oleks tulevikku suunatud kulutusega,? ütles ta.

Mõõdukad soovitavad võtta laenu 2% ulatuses riigieelarve mahust, Kallase piiriks on aga 1%.

Kõneldes kokkuhoiust ütles Kallas, et selleteemalised jutud on kõiki juba ära tüüdanud. ?Samas oleme kokku hoidnud mehaaniliselt, võitnud protsendi siit ja teise sealt,? ütles ta. ?Nii oleme aga mõneski kohas kõri kinni pigistanud.?

Kallase sõnul pole kokkuhoiu alal tehtud sisulisi, põhjalikke muudatusi. ?Nende kaudu saaks aga palju ulatuslikumalt kokku hoida,? ütles ta.

Samas tõdes Kallas, et raha küsimisel on arengut juba näha. ?Tänavu küsiti eelarve mahust 6 miljardi võrra rohkem, eelmisel aastal oli sama number 8,? sõnas ta.

Vaatamata mitmetele erinevatele arvamustele eelarve üksikute küsimuste suhtes kinnitasid Mart Laar, Siim Kallas ja Marju Lauristin, et eelarve arutelu on konstruktiivne ja optimistlik. ?Koalitsioon lõhki ei lähe. Arutelu toimus märksa konstruktiivsemalt, kui ma arvasin,? sõnas reformierakondlasest rahandusminister Kallas. ?Lahkarvamused on küll olemas, kuid väiksemad kui eelmisel aastal samal ajal. Samas alustati eelarvega tänavu varem.?