Pildiside äripartneriga säästab tuhandeid kroone

Marko Laurits 10. mai 2001, 00:00

Pildiside ehk videokonverents on kvaliteetne lahendus, mis võimaldab ettevõtjatel hoida kokku tuhandeid kroone, rääkimata ajavõidust.

Paljud ei usu, et vähem kui tuhande krooni eest on võimalik viibida mõnel Saksamaal toimuval seminaril või kohtuda näost näkku oma äripartneritega Vilniuses, kaotamata samas aega reisimisele. Me ei usu seda esiteks sellepärast, et tihtipeale ärikohtumist planeerides ei tule meil pähe uurida, kas reisimisele on alternatiive. Teiseks ei ole me kindlad, kas pildiga telefoniühendus toimib piisavalt kvaliteetselt ja kas selle eest makstav summa ei kujune kallimaks kiirest visiidist Helsingisse.

Samas, kui on tarvis viia läbi paaritunnine ajurünnak oma äripartneritega näiteks USAs või Hispaanias ning pikemaks huvireisiks nendesse piirkondadesse ei jätku aega, siis õnnestub elektroonilise pildiside kaudu hoida reisimiselt kokku vähemalt 1-2 päeva. Lisaks tuhanded kroonid iga ajurünnakul osaleja kohta.

Videokonverentsi pildi kvaliteet sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks kasutatav tehnika ja samaaegselt kasutatavate telefoniühenduste arv. Kuid ka minimaalse tasemega digitaalpildi ja -heli tagamine võimaldab suhelda tuhandete kilomeetrite tagant ilma probleemideta.

Just majanduslikel kaalutlustel on videokonverentsi pilt vähem terav kui igapäevane teleripilt. Kuid olen paljusid kasutajaid vaadates näinud rõõmsat elevust, kui kohtutakse teises riigis oleva inimesega esmakordselt silmast silma. Inimestel tekib kohalolekutunne. Samas on spetsiaalsete videokonverentsiseadmete kvaliteet tunduvalt parem kui ainult arvutiprogrammi, näiteks NetMeetingut kasutades.

Üha selgemalt on maailmas juba aastaid täheldatav trend videokonverentside ja -nõupidamiste kasutamise osas. Põhjused on lihtsad: firmad hoiavad kokku raha ja aega, saades sarnase resultaadi kui füüsilises ruumis näost näkku kohtumisel. Pildiside pakub märksa laiemaid võimalusi ärikohtumisteks kui vana tuttav telefoniside, kuna meile ei jää märkamatuks partneri miimika, ?estikuleerimine, reaktsioonid jms.

Lisaks on väga oluline võimalus jagada andmeid otse arvutist. Näiteks saab teistele osalistele näidata PowerPointi programmi abil valminud slaide, Exceli tabelit või graafikut, töödelda koos partneriga Word?i lepingut jne. Inimese pilt koos visuaalse infoga teevad kaugkonverentsi efektiivseks. Teisisõnu, kunagisest ?rääkivad pead? tüüpi videokonverentsist on tänapäeval saanud audiovisuaalne koostöö.

Eestis olid esimesed videokonverentsi kasutajad kõrgkoolid ja kolled?id. Et haridusasutuste eelarve on üsna piiratud, kasutatakse välislektorite reisikulude maksmise asemel nende loenguid videokonverentsi vahendusel.

Väga laialt kasutavad videokonverentsi rahvusvahelised kontsernid, et tütarettevõtetega informatsiooni vahetada. Eestist näiteks ehitusmaterjalitootja Eststein, valgustivalmistaja Glamox, Pärnu konverentside korraldajad, sihtasutus Eesti Kutsereform, ETV jt.

Oma pildisideseadmetega peab paar korda kuus Läti ja Leeduga infovahetuskoosolekuid Hansapank.

Pildiside ei tasu ennast ära siis, kui välismaal on kavas mitmepäevane ürituste sari. Samuti ei asenda pildiside olukorda, kus esmakohtumine peaks olema vahetu, näiteks minnes uut müügikanalit sisse töötama. Tihti on vaja ka ise kohal olla, et midagi kombata, maitsta, jne. Kokkuvõttes tasub pildiside loomist siiski alati kaaluda, kui raha ja aega ülearu pole.

Vt. ka tabelit: Ärikohtumine videopildis kiirem ja odavam. Pildiside kasutamise võrdlus reisimisega

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing