Turule jäämiseks peab kohalik poodnik üllatama

10. mai 2001, 00:00

Soome kaubanduskontsern Kesko ostab Säästumarketi keti ja plaanib selle kaupluste arvu kahekordistada. Oodata on ka Tallinna Kaubamajale kuuluva Selveri keti müüki. Üsna jõuliselt on Eestis kanna kinnitanud ka Prisma, Primo, Stockmann, R-Kiosk.

Äripäeva arvates on välismaiste suurkettide invasioon Eestisse teatud mõttes paratamatu, eestlastest ettevõtjail tuleb olla leidlik ja keskenduda millelegi originaalsele, leida oma ni??.

Kaubandus ketistub ja globaliseerub kogu maailmas. Kui Eestis on praegu ketikauplusi viiendik kaupluste koguarvust, siis näiteks Rootsis kontrollivad suured jaekaubandusorganisatsioonid 95% turust, Taanis, Norras, Soomes üle kolmveerandi, Kesk-Euroopas veidi üle poole, Ida-Euroopas alla poole. Ja eks ta Eestiski liigub üha enam suurketistumise poole.

Praeguse Eesti turul suurima tegija ETK juhatuse liikme Raimond Lunevi sõnul oleme ka meie umbes kümne aasta pärast Rootsiga enam-vähem samas seisus. Muidugi ei ole oma ni?i otsimine kerge. Ja seda eeskätt Tallinnas, kus suuri ketikauplusi on viimasel ajal nagu seeni tekkinud ja tundub, et juba neistki on pealinn täis. Maal on seni olnud konkurentsi vähem, ent ka sinna on üha rohkem suurte jaevõrkude kauplusi rajatud. On ka neid, kes väidavad, et Tallinnaski on ruumi veel uutele suurpoodidele.

Oli ju lõpuks ka seesama Säästumarket hea äriidee ? loodi turu languse ajal, leidis discounter-tüüpi kauplusena Eestis turul oma tühja koha, töötas klientuuri sisse, ja läks müüki. See on ehk mõnevõrra suuremõõduline näide, millest siiski saab kinni haarata ka iga väikekaupmees.

Nagu ütles kunagi Äripäevale tollane Tartu Kaubamaja juht, praegune Sangari juhatuse esimees Jaan Kallas, ei tasu väikestel poepidajatel meelt heita. Oma poed tuleb üle vaadata, klienti täpselt kirjeldada ning sinna juurde tooted välja mõelda. Ainult kõhutundega ja omaenese tarkusega enam konkurentsis vastu ei pea. Eestlane on kasvõi selle poolest leidlik, et ta on harjunud mingi asja n-ö nullist üles ehitama ja tööle panema. Lääne hiiglastele näib enamaltjaolt meelepärasem olevat juba valmis ja töötavate asjade ostmine, mil turuosa juba olemas.

Suurpoodide eelis on suhteline odavus ja kõik-ühest-kohast-efekt. Samas aga ühetaolisus. Ostnud ketikauplusest mingi riietuseseme, võid kindel olla, et keegi sulle varsti samasuguses vastu jalutab.

Väikekaupmehe pärisosaks jääb eripära, kliendi üllatamine millegi uudse ja huvitavaga. Kunagi küsis Äripäev oma juhtkirjas, kas keegi teab kuskil olevat korralikku kalapoodi, millele annaks lisaväärtust samas töötav heal tasemel kalarestoran. Ni??e on palju ja huvitavaid, tuleb nad ainult üles leida. Universaalse jaekaubandusega veel peal püsimise teevad väljamaised super- jms marketite ketid üha keerulisemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing