Varsti pole metsa raiuda

10. mai 2001, 00:00

Maailmapraktika näitab, et arenenud maades moodustab puidu müügist saadav tulu keskmiselt ainult kolmandiku kogu metsadest saadavast kasust. Ka arengumaades pole see keskmisena suurem kui pool. Arenenud maades on seejuures kogukasu metsamaa hektari kohta arengumaadega võrreldes veerandi võrra suurem.

Millise osa moodustab Eestis puidumüük metsanduse kogutulust? Ettekujutuse sellest annab vaidlustes kasutatav argumentatsioon, kus kõneldes metsast räägitakse peamiselt puidukasutusest.

Saamaks metsanduse valdkonnas enamat selgust, tellis poliitikauuringute keskus PRA-XIS uurimustöö. Selle tulemused on mõtlemapanevad.

Tingituna teema mahukusest ei hakka ma siin kirjeldama tänase metsanduspraktika mõju looduslikule mitmekesisusele ega metsade mittepuiduliste saaduste kasutamisele.

Milline on aga paljuräägitud puidukasutuse dünaamika viimastel aastatel?

Statistikaameti ja Eesti Metsakorralduskeskuse andmeil on raiemaht Eestis viimasel kümnendil pidevalt suurenenud, tõustes 2,4 miljonilt tihumeetrilt 1993. aastal 10,8 miljoni tihumeetrini 2000. aastal.

Võrreldes raiemahte maa-ameti andmetega kasutuses oleva metsamaa pindala kohta ilmneb, et raie intensiivsus majandataval alal on olnud suhteliselt stabiilne ? riigimetskondades keskmiselt 3,6 ja muudes metsades 10,1 tm/ha.

Millega raiemahte võrrelda? Kui metsade kogutagavaraga, siis sellise suhtumise korral käsitletakse puitu kui taastumatut loodusvara ? kasutame seda mis on.

Loogiliselt võttes on puit taastuv, seega tuleb raiemahte võrrelda puidu taastekkimise ehk juurdekasvuga. Seejuures tuleb arvestada, et reaalselt on kasutatav mitte rohkem kui kolmveerand arvutuslikust juurdekasvust.

Kõrvutades raieintensiivsust juurdekasvuga samal alal ilmneb, et mitteriigimetsades on raiemaht juurdekasvust kolm korda suurem.

Kogu Eesti kohta ei ole olnud vastavad tulemused nii halvad, kuna seda moonutab omanikuta metsade kompenseeriv roll. Selliste metsade osakaal aga väheneb maareformi edenedes ning üha selgemini joonistub välja metsade majandamise tegelik nägu.

Kõneldes raietest ja juurdekasvust tuleb tähelepanu pöörata ka erinevatele puuliikidele. Kummaliselt kõlab väide, et kuuse raiumist kompenseerib halli lepa juurdekasv.

Juurdekasvu ja raiemahu võrdlemisel puuliikide viisi kogu Eesti kohta selgub, et kuuske on raiutud juba aastaid üle juurdekasvu, ületades seda 2000. aastal peaaegu kolmekordselt. Veel selgub, et möödunud aastal oli ainult haava ja halli lepa juurdekasv raiemahust suurem.

Eriti ilmekas on juurdekasvu ja raiemahu vahe väljendamine rahas, leituna erinevate puidusortimentide väljatulekult ning nende müügihindade erinevustelt (joonis 1).

Kui lisada kirjeldatud olukorrale raiesmike mittemetsastamine (joonis 2), on ilmne, et ka paljuräägitud puidukasutuse osas on tegemist ressursside ammendumisega. Metsades oleva puidu mahu muutumist ei saa leida eri aastate tagavara võrdlemisel, sest nende andmete statistiline viga on suurem kui vastavate andmete erinevus. Seevastu raiemahu ja juurdekasvu erinevused on võimalikust veast mitmeid kordi suuremad. Trend tekitab muret. Kui puidukasutuse regulatsioon riiklikul tasemel ei muutu, on selge, et varem või hiljem hakkab seda piirama ainult realiseeritava puidu puudumine. Ei ole raske ette kujutada, milline on selle mõju majandusele, rääkimata keskkonnast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:28
    Otsi:

    Ava täpsem otsing