Võltskaup jõuab letile kaubamärgi omaniku ükskõiksuse tõttu

Sulev Oll 10. mai 2001, 00:00

Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus annab kaubamärgi valdajatele selge aluse, kuidas ja milline avaldus esitada tollile nn piraatkauba või võltsitud kauba kinnipidamiseks piiril. Avalduse kehtimise ajaks on määratud kuni kaks aastat. Samuti kuuluvad uue seadusega kaitse alla patendid ja leiutised, mida praegu kehtiv tolliseadus ei käsitle.

?Piir on kõige mõistlikum koht, kus autoriõigust või tööstusomandit rikkuv kaup kinni pidada,? ütles rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marge Niit.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna peaspetsialisti Mihkel Leesmendi hinnangul pole aga alust arvata, et uus seadus kaubamärkide omanikke aktiivsemalt tegutsema paneb. ?Põhimõtteline võimalus piraat- või võltsitud kauba kinnipidamiseks avalduse esitamiseks oli olemas ka seni, aga avaldusi on esitatud umbes kümmekond. ?Neistki on mõned juba aegunud,? sõnas Leesment.

Ka patendindusega tegeleva firmaga Käosaar & Co koostööd tegev advokaat Andrus Lillu kinnitas, et kaubamärgi omanike huvi tollile avalduse esitamiseks on väga väike. ?Kaubamärgi omanike protsent, kes on avalduse esitanud, algab nulliga, kui mitte null koma nulliga,? sõnas ta.

Põhjuseks, miks võltsitud või piraatkauba kinnipidamise vastu nii väikest huvi tuntakse, tõi Lillu tõsiasja, et avaldus esitatakse alles siis, kui eksisteerib reaalne oht. ?Ka on paljud kaubamärgid siin registreeritud enne, kui tooteid sisse tooma hakatakse,? ütles ta.

Tolliameti peaspetsialisti Mihkel Leesmendi kinnitusel pole paljud kaubamärgi omanikud ka siis, kui võltsingukahtlusega kaup piiril kinni peetakse, selle vastu huvi tundnud. ?Kauba kogus on niivõrd väike,? kommenteeris ta.

Samas ei saa toll ilma avalduseta midagi teha. ?Kui kaubamärgi omanik ei kinnita, et tegemist on võltsinguga, pole meil midagi teha ja kaup läheb ringlusse,? rääkis Leesment. Konkreetseid firmasid, keda piraat- või salakaup ükskõikseks on jätnud, keeldus Leesment nimetamast.

Need, kes intellektuaalse omandi rikkumise vältimisest huvituvad, on Leesmendi sõnul mitmed välismaised alkoholitootjad. ?Aga ka Eesti tootjad, näiteks piimatootjad, on olnud oma toodete kaitstuse pärast mures. Veel on taotlusi olnud tööstusdisaini lahendite omanikelt.?

Uue seaduse jõustumisel saab toll juhul, kui kaubamärgi omanik on sellekohase avalduse esitanud, kaupa kinni pidada kuni kümme päeva. Kui selgub, et tegemist oli keelatud kaubaga, algatab toll rikkumise menetluse.

Praegu kehtivate seaduste kohaselt keelatud kaup erikonfiskeeritakse ja hävitatakse.

Marge Niidu sõnul on poliitikute seas olnud kaalumisel ka võimalus, et kaubamärgi õiguste valdaja nõusolekul võiks võltsitud kaup pärast kaubamärkide eemaldamist jõuda sotsiaalhoolekandeasutuste käsutusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing