Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EKP tõi ootamatu intressilangetamisega segaduse
?Intresside langetamine tuli täieliku üllatusena ning turud ise on ka praegu parajas segaduses, ? ütles Hansabank Marketsi finantstoodete müügiosakonna manager Maivi Hanson veidi pärast EKP otsust.
Hommikul enne intressilangetamist olid 6?9 kuu eurointressid 4,75 protsendi tasemel ehk oodati, et intressimäärad jäävad stabiilseks küllaltki pikaks ajaks, rääkis Hanson. ?Pärast EKP otsust langesid intressid 25 baaspunkti võrra,? lausus Hanson.
Turgude arusaamatusest ja segadusest annab tunnistust ka Euroopa ühisraha euro käitumine dollari suhtes.
Pärast Wim Duisenbergi juhitava Euroopa Keskpanga intressilangetamise otsust sööstis euro kurss dollari suhtes 0,5 protsenti (valuutaturul suur liikumine) ülespoole ehk dollar maksis 17,65 krooni. Pärast seda langes dollar viie minutiga 17,56 kroonini, misjärel kerkis taas 17,76 kroonini.
?Intressilangetamine on turgudele positiivne, kuid Euroopa Keskpanga enda seisukohast negatiivne uudis, sest tekitab segadust,? ütles Hanson.
Eilne intressilangetamine käis keskpanga enda senistele seisukohtadele ja avaldustele risti vastu. Alles mõni aeg tagasi kinnitasid Euroopa Keskpanga esindajad, et intressimäärasid ei alandata, sest inflatsioon ei ole langenud soovitavale tasemele.
?Investorid esitavad endile küsimuse, miks seda valuutat üldse hoida, kui Euroopa Keskpanga otsustajad räägivad üht, aga teevad hoopis teist,? ütles Citibanki valuutastrateeg Bob Sinche uudisteagentuurile Bloomberg.
Erinevalt Ühendriikide keskpangast, kes majanduskasvu turgutamiseks on tänavu intressimäärasid juba neli korda langetanud, ei olnud EKP vaatamata tugevale survele seni seda sammu ette võtnud.
Eestis läheb laenuraha natuke odavamaks, kommenteeris Hanson EKP otsuse mõju Eesti turule. Hansoni sõnul on Euroopa Keskpanga otsuse mõju Eestis tuntav, sest enamik näiteks eraisikute laenudest on võetud euro, mitte krooni baasil, ja sõltuvad seega Euribori (Euroopa pankadevahelise rahaturu intress) tasemest.