Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Halongi lahel draakoni sabajälgedes

Epp Eelmaa 11. mai 2001, 00:00

Hanoi on Vietnamis üks punkte, kust ?kõik teed Rooma viivad?. Muu hulgas on seal lugematu arv internetikohvikutena toimivaid reisibüroosid, mis janunevad turistile teenuste pakkumise ja dollarite järele. Eurooplane ei suuda kavalat aasialast üle trumbata, aga elementaarne tarkus, et erinevatest kohadest hindu uurida, neid alla kaubelda, kõike, mis peaks liikuma, isiklikult üle kontrollida ja võimalikult vähe kokkulepitud summast ette maksta, saab selgeks hiljemalt pärast esimest altminekut.

Hommikuudus ootab meie neljast reisiseltskonda mikrobuss umbkeelse juhiga ja umbes 200km sõit Halongi poole võib alata. Jätkame poolelijäänud unenägusid kuni umbes poolel teel oleva kohustusliku turistilõksuni, milleks on käsitöökeskus ? peatumata ei möödu sealt ükski turiste vedav sõiduk. Edasi teeb juht kiiret sõitu kohati mööda remonditavat maanteed ja keskpäevaks jõuamegi laheäärsesse Halongi linna. Kibeleme merele ja sihtkohaks valitud saarele, aga bussijuht viib meid sadama asemel restorani. Jõuame arusaamisele, et umbkeelsed juhid ei ole juhuslik faktor, vaid lisatulu võimaldav turundustrikk ? keegi seltskonnast ei hooli varajasest lõunasöögist, aga ei viitsi ju hakata oma tõekspidamisi käte abil selgeks tegema. Järgmine üllatus ootab meid sadamas ? oleme saarelt tagasisõidu kokku leppinud ülejärgmise päeva õhtupoolikuks, aga saame teada, et laev tagasisõiduks ootab meid juba hommikul. Helistame reisi vahendajale ja anname oma arvamusest emotsioone säästmata teada. Vaatamata Vietnamis levinud postsotsialistlikule põhimõttele, et turist on eelkõige lüpsmiseks, ei armastata siin nagu mujal Aasiaski skandaale ja lausa kardetakse rahulolematuid kliente. Jääb mulje, et meist on aru saadud.

Järgmised kuus tundi merel pakuvad vaid meeldivaid tundmusi. Sihtkohta sõiduks on meil nelja peale 30kohaline kahedekiline merepaat. Udu ja hallus Halongi lahel asendub järjest kirkamalt sillerdava rohelise veega ning käeulatuses mööduvatest järskude kallaste ning napi taimestikuga liivakivimist kaljudest on iga järgnev eelmisest erinev ja enneolematuma kujuga. Vahepeal maabume, et tutvuda kaljude sisemusse peitunud koobastega, millest mõni on ligi kilomeeter pikk, kus leidub uhkeid ja mitmevärvilisi stalaktiite, põnevaid kivimivorme ja salapäraseid avausi.

Cat Ba on arhipelaagi suurim saar (354 km²), millest 1986. a asutatud rahvuspark hõlmab ligi poole. Seal saab näha troopilisi (mango)metsi ning üle 700 haruldase taime- ja loomaliigi. Et kõigega lähemalt tutvuda, rendime hotelli poolt pakutud d?iibi koos (taas umbkeelse) juhiga, kaasa tuleb ka tehingut vahendav noormees. Pärast paarikilomeetrist sõitu ütleb sõiduk üles, jätame selle sinnapaika ja läheme jalgsi edasi. Varsti järgneb meile ka auto ? selgub, et bensiin olla otsa saanud. Järgmine peatuspaik on mäe sisemuses asuv tohutute mõõtmetega koobas (kus on isegi täismõõtmetes kinosaal!), mida valvab täismundris Vietnami sõja veteran. Ilmselt on see vahendaja vanaisa või muu lähisugulane, kes paari dollari eest on nõus ekskursiooni juhatama ja selle lõpetuseks ka mõned sõjalaulud esitama. Plaksutamisest ja videost satub mõnus mees nii hoogu, et näikse soovivat ette kanda kogu repertuaari.

Rahvuspargis on erineva raskusastme ja pikkusega loodusradu, mõned neist lausa mitmepäevased d?unglimatkad telkides ööbimise ja kõige juurdekuuluvaga. Meie ajabilanssi mahub tõus kilomeetri kõrgusel asuva vaatetornini ja tagasi, milleks kulub paar tundi. Varustame end veega ning asume teele puujuurte vahel pidevalt kõrgemale kerival libedal kitsal rajal, ümber d?ungli hääled. Teekonna lõpp on pingutust nõudev, aga vaade ülevalt tasub vaevad ? kuni silmapiirini lõputud rohelise eri toonides haljendavad künkad ning ei ühtegi hingelist peale meie.

Ronime vaateplatvormilt alla ja oleme valmis looduskaitsealal edasi sõitma, kuid autojuht keerab hotelli poole tagasi. Meie protestist tulenevalt tekib tal ühtäkki isegi osaline võõrkeeleoskus ning saame teada, et 20 dollari eest on seda parasjagu ja ainuke variant on tagasi pöörduda. Pooleldi rikutud päeva tõttu maruvihased, jätame auto sinnapaika ja sõidame ülekeevate tunnete leevendamiseks paariks tunniks merele. Romantiliste kaljude vahel seigeldes saame meelerahu tagasi ja taas koos päikeseloojanguga maabudes peame päeva õnnestunuks.

Mida lähemale jõuab ärasõiduaeg, seda rahutumaks muutub autovahendaja. Pidevalt kordub refrään saamatust autojuhist, kui kahju tal on ja et loomulikult väärib ta endiselt 20 dollarit. Poole teenuse eest tundub õiglane maksta pool tasu, aga pärast ähvardusi, et vahetuskaubaks on meie passid ja ilmselt upub tagasiteel ka laev, otsustasime rakendada nulltasu. Päris kasuta noormees ju ei jäänud ? naiivne olles võiks loota, et ta edaspidi oma lubadusi peab ja nii ahne ei ole või ehk meenub saadud õppetund hiljemalt järgmiste eestlastega kohtudes.

Kaunis loodus, mis omapärasel ja põneval moel avaldub ka Halongi lahe piirkonnas, on meie reisiseltskonna arvates üks Vietnami meeldivamaid külgi. Kõike kaunist endast läbi voogata lastes usun tõemeeli legendi Ha Longist ehk ?kohast, kus draakon merre laskus?: Mägedest allatulekul tekkisid müütilise emadraakoni saba võngetest sügavad orud ning looma merre laskudes täitusid need veega. Merepõhjast ülespaiskunud kivid aga tekitasid vette tagasi langedes imelised ja kordumatud kaljusaared, mida tänapäevalgi imetleda saab.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing