Hirm teenusliisingu ees hakkab Eestis tasapidi kaduma

Vallo Tonsiver 11. mai 2001, 00:00

Teenusliising kui toode on turul olnud juba alates 90ndate aastate algusest, kuid selle kasutajate arv on hakanud hüppeliselt tõusma alles viimastel aastatel. Budget?i poolt vormistatud teenusliisingu lepingutest on umbes 85 protsenti sõlmitud viimase aasta jooksul. Euroopas kasutavad teenusliisingut umbes pooled kogu sõiduautode liisinguturu klientidest. Meil on selleni siiski veel pikk tee, sest juba sõna ?teenusliising? tekitab endiselt paljudes segadust.

Teenusliising on sarnane tavaliisingule, erinevuseks on see, et kuumaksele võib kliendi soovil eraldi tasu eest lisada ka muid teenuseid. Näiteks liiklus- ja kaskokindlustuse, kindlustusjuhtumite käsitluse, tehnohoolduse, autoremondi korraldamise, rehvide vahetuse ja ladustamise, sooduskütusekaardi kasutamise, 24h hädaabi teenuse, asendusauto ja muud ning valitud teenusega kaasnevad kulud jagatakse võrdsete maksetena ära kogu liisingperioodi peale.

Seetõttu on teenusliising eeskätt mugavuse küsimus, lisaks säästab taolise liisingulepingu sõlminu aega, närve ja ka raha. Saab ju täpselt planeerida autokasutamisega kaasnevaid kulutusi kogu perioodi vältel, sõltumata võimalikust inflatsioonist jms.

Sageli esinev arvamus, et teenusliising on kallis, ei vasta üldjuhul tõele. Teenusliisingu kuumakse sõltub valitud teenuste hulgast ning enamikule neist ? kindlustus, autohooldus, rehvivahetus ? tuleb teha kulutusi nii või teisiti. Kuna teenusliisingu pakkujad on autohooldustele ja kindlustusseltsidele suurkliendid, siis kehtivad neile ja seega ka nende klienditele soodushinnad ning nende tellitud tööd võetakse reeglina ette eelisjärjekorras.

Firmade jaoks peitub suurim rahaline efekt aga paremini kasutatud tööajas. Kui võtta arvesse tööaeg, mil ettevõtte kõrgepalgaline spetsialist ei tegele oma tööga, vaid püüab mõistatada, mida teeninduse meister talle tihendite vahetamise kohta selgitab ning arvestada see aeg ümber rahasse, siis on nii aja- kui rahavõit ilmne.

Teenusliising aitab täpselt prognoosida autoliisinguga kaasnevaid kulutusi, mis on eriti oluline tegur ettevõtetele. Ta ei sisalda üllatusmakseid hoolduse, kindlustuse ega muu näol, sest liisinglepingut sõlmides fikseeritakse ära kogu perioodi maksed.

Liisingmaksele lisatakse kogu perioodi vältel igakuiste võrdsete maksetena ärajaotatud kulutused kindlustusele, rehvivahetusele, autohooldusele ja teistele kliendi poolt valitud lisateenustele. Kuna kõik teenuste kalkulatsioonid on tehtud liisingperioodi lõpuni, siis võidab teenusliisingu klient igal juhul, kui vastava tellitud lisateenuse hinnad peaksid liisingperioodi vältel tõusma.

Näiteks jääb teenusliisingu kliendi jaoks hoolduse ja kindlustuse maksumus samaks ka kolme või nelja aasta pärast vaatamata sellele, kui turul peaks hinnad selle aja jooksul kallinema ning nagu praktika näitab, langusi ei tule just tihti ette.

Olenemata sellest, kui palju erinevaid teenusliisingu tooteid klient tellib, on tema kontaktisikuks vaid üks inimene. Kogu arveldamine kliendiga toimub teenusliisingu vahendaja kaudu ning seetõttu on välistatud olukord, kus kliendile saabub kuhi erinevaid autoga seonduvaid arveid ning neis selgusele jõudmiseks on vaja läbi helistada mitu erinevat firmat.

Teenusliisingu puhul ei pea paika ka see loogika, et mida rohkem on autosid, seda kasulikum on kasutada teenusliisingut. Ütleb ju isegi kõige lihtsam majanduslik loogika, et suure autopargi korral on ühe auto hooldamine kokkuvõttes odavam kui mõne üksiku sõiduki korral. Siiski on pöördunud Eestis teenusliisingu poole eeskätt just suurte autoparkide omanikud. Eesti esimesed teenusliisingu suuremad tarbijad on Eesti Energia, Eesti Telefon ja teised suurorganisatsioonid, kelle käsutuses on sajad autod.

Põhjus on tegelikult selles, et need firmad on teinud põhjaliku kulude analüüsi ning esitanud endale küsimuse ? mis on siis ikkagi meie põhitegevus? Sama kehtib ka eratarbijate kohta. Enamus autoomanikke veedaks oma vaba aega pigem mujal kui kindlustuses, garaa?is rattaid vahetades, autoremonditöökojas või vaidleks liiklusõnnetuse korral kahjukäsitlejatega.

Mõistagi pole Budget ainus firma, mis pakub teenusliisingut. Lisaks pakuvad seda AVIS ja Balti Autoliising, kuid teenustingimused on vastavalt firmale mingil määral erinevad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing