Kas järgmine on ehituse koolitusvaldkond?

11. mai 2001, 00:00

Ootamatult avastati, et meil ei jätku infotehnolooge, ja tekkinud vajakajäämise katteks loodi 2000. aasta kevadel kiiruga Eesti Infotehnoloogia Kolled? ning suurendati infotehnoloogiliste aladel vastuvõttu ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Kõik see näitab, et infotehnoloogide nõudlusest tööturul ei tehtud õigeaegselt järeldusi. Kui probleem läks väga teravaks, püüti tekkinud olukorda lahendada ?tulekustutusmeetodil?, kuid lahenduse tulemused leevendavad tööturgu alles mõne aasta pärast, kui suurendatud vastuvõtuga aastakäigud jõuavad lõpetamiseni. Niisugune ?tulekustutus? oli vajalik, sest riikliku koolitustellimuse formeerimisel ei peetud õigel ajal vajalikuks välja selgitada tööturupoolseid nõudlusi nagu seda nõuab ülikooliseadus.

Olen esitanud paljudele küsimuse: missugune koolitusvaldkond on järgmine, kus eelolevatel aastatel tekivad ?tulekustutust? nõudvat probleemid? Vastuseid on olnud väga erinevaid, kuid oma subjektiivselt väljaöeldud arvamust ütlejad veenvalt põhjendada ei oska, sest puudub vastav informatsioon.

Minu hinnangul kujuneb niisuguseks valdkonnaks diplomi- ja bakalaureuseõppe tasandil ehitus. Ehituse õppekavade alusel toimub õpe Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Põllumajandusakadeemias ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Ehituse koolitusvaldkonnas on kõrgkoolidesse (ülikoolidesse) vastuvõetute arv diplomi- ja bakalaureuseõppesse summaarselt olnud 250-300, mis moodustab ligikaudu 2,4 vastuvõetute üldarvust.

Statistikaameti andmetel oli 1999. aastal ehituse valdkonnas diplomi- ja bakalaureuseõppe lõpetanuid järgmistel õppekavadel: hoonete ehitus, ehitustehnika, ehituse õppesuund (4 aastane), maaehitus, ehituse õppesuund (5 aastane), transpordiehitus, keskkonnatehnika.

Ehituse alal diplomi- ja bakalaureuseõppe lõpetanute arv on viimastel aastatel olnud saja lähedal (olenevalt aastast kas natuke üle või alla). Seega moodustavad nad kõigest 1,7 kõrghariduse omandanute üldarvust. Ehituse valdkonna õpet iseloomustab suur väljalangevus, nii nagu see on omane paljudele tehnika koolitusvaldkondadele, osa üliõpilasi värvatakse spetsialistide nappuse tõttu hea palgaga tööle juba õppimise ajal ja nii jääbki noorel kõrgkool lõpetamata.

Ehituse alal kõrgkooli lõpetanute osakaalu hindamiseks võib kasutada ehituses hõivatute osakaalu hõivatute üldarvust. Ehituses hõivatud moodustasid 1995. aastal 5,4 ja 1998. aastal 7,3 hõivatute üldarvust.

Esitatu näitab, et ehituses hõivatute osakaal on aastatega kasvanud ja ta on üks väheseid töötajate arvu kasvuga seotud majandussektoreid tänases Eestis. Võrdluseks näiteks ELi riikides moodustab ehituses hõivatute osakaal 4,7 (Luksemburgis) kuni 9,5 (Hispaanias) hõivatute üldarvust. Sellele võrdlusele toetudes on alust prognoosida ka Eestis ehituses hõivatute osakaalu jätkuvat kasvu.

Ehituse sektoris ei tööta spetsialistidena mitte ainult ehitusalase kõrgharidusliku ettevalmistusega inimesed, vaid ka majanduse, energeetika, arhitektuuri ja muude alade kõrgharidusega spetsialiste. Samal ajal kõrgharidusega ehitajad ei tööta ainult ehituse sektoris, neid võib leida väga erinevates majandussektorites. Arvukalt on neid kinnisvarasektoris, kus hõivatute arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, ulatudes hõivatute koguarvust juba 6,1ni.

Ehituse lõpetanute osakaal jääb kordades maha vastavas sektoris hõivatute osakaalust ja mida aeg edasi, seda suuremaks kujuneb erinevus tööturupoolse nõudluse ja kõrgkoolide ehituse valdkonna lõpetanute arvude vahel.

Ehitusala spetsialistide ettevalmistuse kvantitatiivse mahajäämuse lahendamiseks oleks soovitav: esiteks otsida võimalusi üliõpilaste väljalangevuse vähendamiseks õppekvaliteeti halvendamata ja teiseks suurendada ehituse erialadele vastuvõetavate arvu nende alade arvel, kus kõrgkooli lõpetanuil on raske erialast tööd leida.

Ehituse valdkonnas on tegemist suurte riskidega ja neid suudavad vältida ainult erialase koolituse saanud inimesed. ?Tulekustutusmeetodil? olukorda muutma hakata, pärast juhtunud tõsist õnnetust, on hilja. Täpsema hinnangu tekkinud olukorrale saab anda muidugi konkreetse uuringu abil, kuid uuringuid peaks keegi (?) ka rahastama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing