Linnulaul lahinguväljal

Priit Aimla 11. mai 2001, 00:00

Mäletan mingite muinasjuttude järgi , et kuke kiremine neljapäevaöisel kuuvalgel ristteel kustutavat vanapagana võimu ära või lõpetavat nõiduse. Päriselt sihukesed ootamatud kontrastid me elu kahjuks nii ägedalt ei mõjuta. Keset laadaplatsi kostev käo kukkumine võib ju lahedama hingega kõndijale lapselikult rõõmu valmistada, aga ega selle ?Kuku!? mõjul hinnad küll kuku.

Mitu aastat tagasi olin riigikogu saalis tunnistajaks ühele imeilusaleilusale dissonantsile. Poliitikute äge sõimlemine ja üksteisevihkamine viisid seaduseloome järjekordse katkestamiseni, kellegi poolt nõutud viieminutise vaheajani. Ning siis järsku läks kõnepulti Tõnu Tepandi. Kitarriga. Laulis vaiksel häälel: ?Täna õhtul, kallid sõbrad, relvavennad, kui üks mees löögem kokku käed ja kannud, unustagem kõik mis ees.? Ja niiviisi selle Karl Ristikivi ?Hårsfjärdeni? (Fantaasia g-moll) VI osa lõpuni: ?Aga laul kui pooleks murdub ? ingel mõõgaga on ees... You are lost and gone forever. Dradful sorry... Istungisaal muutus esiti lustakaks, siis mõtlikult vaikseks, ja siis oli kõigil vist puhtakspestud ja veidi piinlik tunne.

Kui nüüd Mõisa-teemalise möllu ja Oleg Lvovi anekdootliku finaaliga kohtuistungi, Kakumäe riigimetsa hävitamise ja Poli?t?uki mõrvasüüdistuse päevil ilmub äkitselt ja veel mõõdukalt enne emadepäeva Eesti Päevalehes kahte lehekülge kaunistavalt arutelu eestlannade ilu kohta, siis justkui leebud ja annad andeks kõigi kirjutavate ja häälitsevate uudisekandjate nõmedused ja taktitused kokku.

Loomulikult ei ole eestlanna ilule võrdset leida ei Ameerikas, Austraalias, Põhjamaades ega Venemaal. Mis põhjusi siin ikka otsida?! Maal, kus on maailma ilusaim luule ja kauneim maalikunst, peab lõplikuks lohutuseks inetuvõitu ilmastiku ja väänkaelsete meeste keskel ülim olema ka jumala meistriteoste tipp.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing