Tulirelv jätab eestlased külmaks

Margus Sanglepp 11. mai 2001, 00:00

Erinevalt näiteks ameeriklastest või ?veitslastest ei kibele eestlased enesekaitseks relva ostma, kuigi osa meediast püüab kasumi teenimise eesmärgil luua teadlikult fooni, et meie riigis ainult röövimine ja tapmine käibki. Verine surm müüb.

Õnneks oleme kaugel arenenud relvariikide sellistest pahedest, kus vabal kodanikul tuleb pähe oma saamatuse üle kohut mõista, lastes selle nimel maha tosina lasteaia- või koolilapsi.

Meilgi on igal kodanikul võimalik endale relv soetada, kuid tegelik elu näitab sootuks vastupidist. ?Käsirelvade müük väheneb aasta-aastalt ja isegi need, kes vabariigi taastamisega saabunud relvaostuvõimalusega õhinal kaasa läksid, tahavad oma tukist lahti saada. Suhtumine on muutunud. Järelturg on aga vilets ja nii on mõni käsirelv aastaid müügis, enne kui ostja leiab,? kirjeldab olukorda relvakaupmees Valter Klaas Küti Ärist.

Paljude relvasõprade arvates paneb käsirelvade müügile põntsu hoopiski 2000kroonine riigilõiv, millele lisandub veel ca 1000 krooni arstitõendi ja eksamite eest. See pidavat olema meie inimeste jaoks nii ületamatu summa, et pigem ostetakse relv illegaalsetest allikatest.

Teisest küljest tehakse ju investeering kogu eluks, mitte selleks, et mingi pakiline asi kiiresti ära õiendada, ja nii ei tundugi see summa tegelikult väga suur. Pealegi on hasartsel märkilaskjal võimalik osta sportpüss ja sileraudne haavlipüss ilma lõivuta. ?Viimane on vastutulek meie talunikele, igas talus peaks vähemalt haavlipüss olema, aga muus osas on lõivud ikka kõrged küll,? räägib Klaas.

Kas relvaost on üldse mõistlik investeering või on see turvalisuse müüt? Esiteks pead sa tõestama oma vastutusvõimet, siis kulutama aega ja raha relvaloa saamiseks ning relva ostmiseks. Sellele järgneb pidev mure, kus ja kuidas paugutajat hoida, et see valel ajal ja vales kohas ei tulistaks. Ei saa ära unustada ka vana teatraalset tõde, et kui relv on lavale toodud, siis peab ta ka kindlasti pauku tegema. Kurb, kui stsenaarium areneb sinnamaale, kus pereisa püssist saavad surma oma pere liikmed.

?Vastutusvõimeline Eesti mees peab endale relva soetama,? on kindel kaitseliitlane Argo, kes palub oma perekonnanime lehes mitte avaldada: ?Mul on kodus raudkapis kuus jahipüssi ja väike Beretta kah. See on mingi vene ajast KGB poolt külvatud suhtumine, et relva pole vaja. Kunagi ei tea, millal pätt või vaenlane sinu õuele tuleb.?

?Kodu ja pere kaitseks peab relv igal juhul olema,? kinnitab Erki Oppe, kes soetas revolvri endale juba aastaid tagasi. ?Üheksakümnendate alguses oli kuritegevus väga kõrge, siis sai relvaluba tehtud. Paar nädalat tagasigi oleks relva vaja läinud, kui pätikamp mu auto alt veljed ära kruvis. Aga kahjuks ei kuulnud ma midagi.?

Politsei peab isikliku relva omamist ja kandmist kõiki reegleid järgides positiivseks.

?Kui vaadata tulirelva kasutades sooritatud kuritegusid, siis väga suur osa neist on toime pandud ebaseadusliku relvaga, millest võib järeldada, et kurjategijate kätte seaduslikku relva kuigi tihti ei satu,? põhjendab politseiameti pressibüroo juhataja kohusetäitja Indrek Raudjalg politsei seisukohti.

Relvade poolt on argumente palju. Siiski on relvaost rohkem psühholoogilist laadi investeering, rahaga turvatunde puudumise kompenseerimine, sest meie relvaseadust ja kriminaalkoodeksit järgides on väga raske end relvaga kaitsta. Suuline hoiatus ja hoiatuslask pole siiski piisavad selleks, et paadunud retsidivistiga vastamisi seista, kellel endal mustalt turult ostetud revolver käes. Pingelises olukorras on aga liiga asjatu loota, et koodeksi paragrahvid riburada pähe tulevad ja relvaomaniku tegevust suunavad. Vastupidiselt tavaloogikale võib seaduse silmis pätt muutuda kergesti ohvriks ja relvaomanik kurjategijaks, eriti, kui relva kasutatakse joobunud olekus.

?Peamised probleemid tulevadki sellest, et minnakse purjuspäi, relv käes, oma konflikte lahendama. Hiljuti läks Tallinnas üks purjus keskealine mees relvaga ähvardades korrale kutsuma tema trepikojas suitsetavaid ja lärmavaid noorukeid. Asi läks sinnamaani välja, et mees tegi oma revolvrist ühe hoiatuslasu õhku. Nüüd tuleb aga hoopis temal, mitte noorukitel oma tegude eest vastust kanda,? räägib Raudjalg.

Arvata, et tänases Eestis annab relv mingi erilise turvatunde, on naiivne. See on müüt, mida ilmestavad mõned erandid. Nii paradoksaalne, kui see ka pole, on paljud kallaletungi ohvriks langenud inimesed tunnistanud, et relv on vajalikul hetkel olnud hoopiski kodus ja seega täiesti kasutu. Fakt, mis kinnitab, et relva omamise põhjused peituvad pigem igaühe psühholoogilises kui reaalses kriminogeenses olukorras.

?Minu vaatevinklist eraisikule relva küll vaja ei oleks. Kui inimene on hingelt tugev, milleks talle siis abivahendid? Psühholoogilises plaanis tekitab iga jõud vastujõudu ja kui kellegi närvisüsteem on habras, ongi pahandus käes. Hinnakem parem hingerahu ja kehalist tublidust,? arvab Tallinna Psühhiaatriahaigla osakonnajuhataja Jüri Ennet.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing