Metsakinnistud lähevad müüki võileivahinna eest

Viimastel aastatel kulgeb kinnistatud metsamaade turuhind küll väikeses, kuid siiski märgatavas tõusutrendis ja nähtavasti jätkub tõus ka eelolevatel aastatel. Kinnistute pakkumine on paari aasta taguse ajaga mõnevõrra vähenenud, kuna maareformi käigus turule jõudnud eriti atraktiivsed metsakinnistud on juba uue omaniku leidnud. Tehingutes ei ole veel märgata välismaalastest metsaostjate osakaalu tõusu. Pigem toimub enamik metsatehingutest kohalike väiksemate metsandusettevõtjate vahel. Just viimased ilmutavad aktiivsust metsaressursi kokkuostmisel, kusjuures müüjad on enamasti erastamise või tagastamise teel metsaomanikeks saanud talupidajad.

Praeguseks on riigile jäänud veel umbes 600 000 hektarit erastamisele kuuluvat metsamaad, mis vabaturule jõudes tõenäoliselt veidi pidurdab metsamaade pakkumist, samal ajal kui nõudluse vähenemist pole ette näha. Hiljuti jõustunud maareformi seaduse muudatus välistab erastatud metsamaa edasimüümise kahe aasta jooksul pärast erastamistehingut. Seaduseparandusel puudub tagasiulatuv jõud, nii et juba erastatud metsakinnistud on ka edaspidi turul vabalt kaubeldavad.

Erametsakeskuse jurist Jaanus Aun märgib, et seadusemuudatuse kaudu soovib riik jätta metsaressursi tuluallikana kohalike metsaettevõtete kätte. ?Peamised erastajad on kohalikud metsa- ja põllumajandustootjad,? ütles Aun. ?Metsamaa erastatakse 10 hektari suuruste tükikeste kaupa, nii et suuri metsakinnistuid lähiajal turule ei tule.?

Auna hinnangul ei ole alust juttudel, nagu tõuseks Eesti ühinemise järel Euroopa Liiduga metsamaa hind kümnekordseks. ?Arvestades, et Soomes on metsamaa hinnad kaks-kolm korda meie omadest kõrgemad, siis võib arvata, et ka Eestimaal metsakinnistute hind tõuseb,? prognoosis Aun. ?Võrreldes praegusega näen ma oluliselt suuremat põllumaade hinna tõusu, sest euroliidu tulekuga suurenevad märgatavalt ka dotatsioonid põllumajandusele, samal ajal kui metsandusele on toetused Euroopa Liidus üsna väikesed.?

Soomes on Auna andmetel 95 metsakinnistutest kindlustatud ja metsamaa on üks paremaid tagatise liike eraisikul laenu saamiseks. Eestis on kogu metsamaa kapitalituru jaoks nn surnud kapital, sest omanikuvaenulike tingimuste tõttu metsamaid peaaegu et ei kindlustatagi.

Harjumaal 900 hektarit metsa omava Vahur Eenmaa hinnangul oleneb metsaomaniku tulubaas suuresti oskusest oma metsa majandada. ?Kulu ja tulu vahekord sõltub metsade seisukorrast, turusituatsioonist ja oskusest metsa majandada,? toonitas Eesti üks suuremaid erametsaomanikke.

Jaanus Auna sõnul baseerub metsamaa hind suuresti nn esimese raieringi väärtusel ? maksab puit, mida metsast saab kohe välja raiuda, maa ja isegi metsanoorendik ei ole kuigivõrd hinnatud. ?See on asjaolu, millele tuginedes võib öelda, et praegu ei tasu metsa kinnistuna müüa,? lausus Aun. ?Teiselt poolt on tagastatud maa esmakordse müügi puhul saadud summa vabastatud tulumaksust. Selline maksusoodustus jällegi ahvatleb just müüma.?

2001. aasta esimese kahe kuuga registreerisid keskkonnakaitse inspektorid 189 ebaseadusliku metsaraide juhtumit, kusjuures 26 juhul patustasid seaduse vastu metsaomanikud ise. Kõige rohkem erametsade rüüstamisi oli Ida-Virumaal, järgnesid Lääne-Virumaa, Põlva ja Võrumaa.

Rahas on keskkonnale tekitatud kahjustusi väga raske hinnata, sest tegemist on suures osas abstraktsete mõistetega. Kes suudab öelda, palju maksab vaikinud linnulaul või segi sõtkutud metsaalune? Tegelikult oleneb keskkonnakahjustuste rahaline väärtus raiutud puude kändude läbimõõdust ja sellest, kui hõredaks n-ö ülepingutatud harvendusraide käigus mets on võetud. Ebaseadusliku raidega kaasneb enamasti süüdlaste kriminaalvastutusele võtmine.

Erametsade kui kinnisvara kindlustamise kogemus on Eestimaal praktiliselt ümmargune null. Olen korra seda teha proovinud, aga ilmnes, et kindlustusfirmad seavad niivõrd ebareaalsed tingimused, et asi muutub metsaomaniku jaoks mõttetuks. Tulemuseks on tõsiasi, et metsamaa tagatisel ei saa selle omanik pangalaenu võtta, sest kuna tagatisvara on kindlustamata, olen ma panga silmis mitte keegi.

Proovisin kindlustada 36 hektarit metsamaad ja tuli välja, et aastamakse oli 2000 krooni, pakutav hüvitis aga vaid 106 krooni. Selle rahaga ei taasta ju mitte midagi. Samal ajal kui Soomes maksab 200 hektari suuruse metsakinnistu kindlustamine aastas 600 marka, kusjuures seal hõlmab kindlustus lisaks tulekahjudele ka võimalikke ulukite poolt tekitatud kahjustusi.

Omandiõigus maa ja metsa suhtes tekib pärast maa kandmist kinnistusraamatusse. Alates sellest on metsaomanikul õigus alustada metsa majandamist.

Soovides teha metsas raiet või muid töid, peab omanik esitama metsa asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise, millel näidatakse kavandatud tööde maht, sisu, täpne asukoht jms. Keskkonnateenistusel on kahe nädala jooksul õigus kavandatud tegevus keelata. Kui keelavat vastust ei saabu, võib töödega alustada.

Et metsanduslikke teadmisi mitteomaval omanikul oleks lihtsam metsa majandamist planeerida, on mõttekas tellida kava ehk metsa majandamise soovitused, kuigi uus metsaseaduse seda enam ei nõua. Kui majandada metsa nii, nagu soovitustes kirjas, on omaniku jaoks tagatud, et ta ei riku seadust.

Kui omanik müüb metsa kasvava metsana (raieõiguse müük), peavad pooled sõlmima kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Müües metsamaterjali, tuleb sõlmida vastav üleandmis-vastuvõtmisakt. Kasvava metsa või metsamaterjali müügi kohta peab omanik kahe nädala jooksul saatma keskkonnateenistusele vormikohase müügiteatise, selliselt saadud tuludelt peab ta maksma tulumaksu 26 . Metsa majandamisega seotud kulusid on võimalik arvesse võtta ainult juhul, kui metsaomanik on registreerinud end maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Sellisel juhul tuleb saadud tuludelt maksta sotsiaalmaksu. Soovides teostada metsa istutamist, peab omanik esitama keskkonnateenistusele metsateatise. Enne metsa kuivendamist on tarvis tellida projekt ning saada kohalikult maaparandusbüroolt ehitusluba.

Kuna Eestis rakendatakse erinevat raiemahu arvestamise metoodikat, on väga raske täpselt hinnata, kui palju aastas metsamaterjali varutakse.

Esimene järeldus ? metsaomanik annab teada kavandatud raiemahust, et aga täpset mõõtmist pole tehtud, on tulemuse täpsus tagasihoidlik. 2000. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini esitasid metsaomanikud üle 20 000 metsateatise. Selgus, et nad kavatsevad kunagi raiuda 7,5 miljonit tm kasvavat metsa. Keegi ei tea, kui palju raiuti metsa nende metsateatiste alusel, mis esitati näiteks 1999. aasta 30. detsembril, samuti ei teata, kas kõikidelt kavandatud kohtadelt üldse midagi raiuti. Järeldus ? metsaomanikud on esitasid 2000. aastal teateid kavandatavate raiete kohta 7,5 miljoni tm ulatuses.

Teine järeldus on seotud puidu kasutamisega. Saematerjali toodeti eelmisel aastal 1,3 miljonit tm. 80 saematerjalist tuleb kaasaegsetest saeveskitest, kus moodne tehnoloogia võimaldab puitu maksimaalselt kasutada. Sellise koguse saematerjali valmistamiseks vajas tööstus 3,0 miljonit tm puitu, millest mingisugune osa võib olla ka imporditud ? ~0,3 miljonit tm. Töötlemata puitu eksporditi 4,3 miljonit tm. Kohaliku tööstuse muudeks vajadusteks ja kütteks tuli raiuda ~1 miljon tm. Järeldus ? metsatööstuse ja elanike vajaduste rahuldamiseks tuli eelmisel aastal kasutusele võtta ~8,3 miljonit tm, millest 0,3 miljonit imporditi, seega tuli raiuda 8 miljonit tm. Kolmas järeldus tugineb statistilisel inventeerimisel, mille käigus selgus, et 80 tõenäosusega raiuti ajavahemikul 01.05.1999 kuni 30.04.2000 Eestis 11 miljonit tm kasvavat metsa. Üleseisnud kuusikute ja haavikute noorendamiseks on ainult üks võimalus ? asendada vanad metsad uutega.

Seega ? et metsanduses üldse midagi järeldada, tuleb analüüsida eri meetoditega saadud erinevaid tulemusi, mitte aga opereerida üksikute kontekstist väljarebitud numbritega.