Viivitaja tähelend Eestis

14. mai 2001, 00:00

Vana-Rooma ajalookirjutuse isa Enniuse sõnul oli Quintus Fabius mees, ?kes taastas viivitamisega meie riigi.? Sõjas Kartaago väepealiku Hannibaliga Roomale edu toonud, kuid muidu väga harva kiitust pälviv Fabiuse strateegia on hämmastavalt soositud, kui käsitletakse Eesti ühinemist ELiga.

Loomulikult on argumente kiire liitumise vastu. Mõne eurointegratsiooniga seonduva investeeringuga oleks kindlasti kasulik viivitada. Samas osutab viivitajate seisukohtade nõrkusele mitmete pseudopõhjenduste väljatoomine.

Ivar Raig väitis (ÄP 02.05), et ?tuleb arvestada ka kompensatsioonide suuruseid, mida on vaja hakata maksma kolmandatele riikidele selle eest, et Eesti poolt WTO raames kokku lepitud määrad on madalamad Eesti tollimaksumääradest.? Kindlasti ei pea Eesti seoses ELi astumisega kolmandatele riikidele midagi maksma, nagu seda pole teinud ka sarnases situatsioonis olnud varasemad liitujad. Samuti ei tähenda osalus ELi tollisüsteemis Eesti maksumaksjale kulusid (tollide mõju majandusele on iseküsimus), sest kõigist kogutavatest tollidest (sh SRÜ ja muu maailma transiit läbi Eesti ELi) saame me 20 kulude katteks. Asjakohased halduskulud saavad nii enam kui kompenseeritud.

Eelkõige seondub liitumisläbirääkimiste kiire tempo kriitika aga väärarusaamaga, et see takistab Eestile vajalike eritingimuste saavutamist. Sama õige oleks arvata, et ettevõtte hinna börsil määrab teenitud kasum. Vaieldamatult on seos olemas, kuid aktsia kurssi mõjustavad veel hinnang üldisele konjunktuurile, ettevõtte usaldusväärsus, tulevikuperspektiivid jm tegurid. Nt erineb Nokia ja Norma kasumi ning aktsiahinna suhe kümme korda.

Samamoodi ei sõltu Eesti ELi astumise kiirus niivõrd üleminekuperioodide vm taotlevate erandite hulgast, vaid eeskätt meie taotluste põhjendatusest ja mõlema poole valmisolekust mõistlikult kokku leppida. Kui on selge, et Eestis tuleb tulevikus igal juhul hunti, kobrast, põtra jm loomi küttida, siis viivitamine kumbagi poolt targemaks ei tee. Sama lugu on keskkonnaküsimustega. Mida annab viivitamine? Ka kümne aasta pärast ei suuda Eesti liituda ELiga nii, et täidab kõiki viimase keskkonnanõudeid.

Mida kiiremini me ELi astume, seda enam saame lähiaastatel välisriikide raha oma loodushoiu parendamiseks. Mida hiljem ühineme, seda enam tuleb loota oma rahakoti paksusele. Või me ei ürita kunagi pakkuda eestlastele puhtamat vett või õhku? Viimasel juhul väärib meenutamist, et isegi suur Ukraina sulges muu maailma survel T?ernobõli tuumajaama.

Omaette küsimus on euronormid. On iseenesestmõistetav, et kauplus kus lõigatakse vorsti ja juustu vajab kanalisatsiooni, sest nii on tunduvalt tõenäolisem, et müüja pärast peldikus käimist käsi peseb. Samamoodi peavad toiduainetetööstused võtma meetmeid tarbija tervise kaitseks. Euronormide kriitikat lähemalt uurides selgub enamasti, et nuriseja peab Eesti Nokiaks räpasust.

Jätkuvalt võib kuulda, et koolisööklates ei tohi moosi keeta või tuleb puhas, korralik lasteasutuse köök mingite normide tõttu koguni kinni panna. Mis puutub siia aga kiire liitumine või üldse EL? Brüsseli ametnikud käivad meile lausrumalaid ettekirjutusi tegemas sama palju kui nad meile hiljem pensione maksma hakkavad. ELi määrustega võib oma tegevust põhjendada nagu piibliga, kuid tegelikult pakuvad ju mõlemad kohati erinevaid tõlgendamise võimalusi.

Kiire liitumise poolt räägib isegi omaaegsete vaesemate ühinejate Portugali ja Hispaania kogemus. Viimased parendasid juba liitu kuuludes endale varem läbirääkimistel välja kaubeldud ühinemistingimusi.

Muide, ÄP internetiküsitluste kohaselt soovivad ettevõtjad riigilt eelkõige infratstruktuuri parendamist. Seda oodatakse palju enam kui maksusoodustusi.

Vaid liitudes õnnestub Eestil ELi rahadega oluliselt kiirendada oma infrastruktuuri parendamist. Olulisim argument kiire liitumise kasuks on aga võimalus saada ruttu maksimaalset tulu liitumist arvestades juba tehtud investeeringutelt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing