Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alan Greenspan jälle tähelepanu keskpunktis
Aktsiaturud ootasid eile Uhendriikide Föderaalreservi (Fed) vabaturu komitee istungilt tänavu juba viiendat intressialandamist. Uudisteagentuuri Bloomberg küsitletud 47 ökonomistist 42 prognoosisid, et USA keskpank alandab baasintressi veel 50 baaspunkti võrra ehk tasemele 4,00 protsenti.
Hansapanga finantsturgude osakonna spetsialisti Lauri Kärneri sõnul jagunevad turgude ootused pooleks. Aktsiaturud ootavad kärpeks 50 baaspunkti, valuutaturud 25 baaspunkti.
Finantsportaal CNNfn kirjutas, et vähemalt 50 baaspunkti suurust intressikärbet ootab sellisel hulgal investoreid, et väiksem kärbe oleks tarbijausaldusele ränk hoop.
?Kui intressikärbet ei tule, näeme me aktsiaturul suurt müügilainet ja tarbijausalduse langust,? ütles Wells Fargo & Co vanemökonomist Won Sohn.
Aktsiaturu ja tarbijate reaktsioon intressialandamisele on ka mõistetav, sest kogu ühiskond on laenuvõtmisele üles ehitatud ning iga 25 baaspunktiline intressikärbe tähendab inimestele krediitkaartide majalaenude jms kaudu meie jaoks hoomamatut hulka raha, rääkis Kärner.
Valuutaturud oma käitumises nii kindlalt intressialandamisega arvestanud ei ole, dollari kurss on olnud aasta algusest euro suhtes tugevnev.
Eesti Panga ametliku kursi järgi tuli esmaspäeval ühe dollari eest maksta 17,9 krooni. Eelmisel neljapäeval maksis dollar Eesti Panga kursi järgi 17,64 krooni.
Eile hommikul tõusis dollar euro suhtes viimase kuu kõrgeima taseme lähedale. Esmaspäeval kinnitas Ühendriikide rahandusminister Paul O?Neill, et dollari relatiivne tugevnemine talle muret ei valmista. Ühendriikide majanduse suhteliselt valutu taastumise võimalikkusest andis tunnistust ka reedel avaldatud head jaemüüginäitajad ja tarbijate meelestatus. Vaatamata sellele on tööstus raskustes, nagu kinnitab esmaspäeval avaldatud tööstusstatistika. Selle kohaselt kahanes tööstustoodang aprillis juba seitsmendat kuud järjest.
Valuutaturgude diilerid ootasid uudisteagentuuri Reuters andmetel uudishimuga Fedi otsust baasintressi alandamise kohta ning sellele järgnevat avaldust. ?Kui Fed teatab, et riskid majandusele on kadunud ja on tekkinud inflatsiooniline surve, võib dollari reaktsioon sellele osutuda pettumuseks,? arvasid diilerid. ?Dollarit võiks allapoole suruda ainult inflatsiooniline surve,? laususid nad.
Enne keskpäeva langes dollari kurss veidi ning Eesti Pank fikseeris ametlikuks kursiks 17,84 krooni.
?Mida iganes intressidega ei tehta, dollar liigub veidi allapoole,? ütles Lauri Kärner.
Kui praegu kaupleb dollar euro suhtes vahemikus 0,86? 0,9, siis kahenädalases perspektiivis võiks see nihkuda paarisaja punkti võrra, vahemikku 0,88?0,92, rääkis Kärner.
Sellisel juhul maksaks dollar 17 krooni.