Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi kiirustamise õiguslikud probleemid

16. mai 2001, 00:00

Millised on õiguslikud probleemid, mis tekivad, kui Eesti kiirustab Euroopa Liiduga ühinemisel?

Nüüd kui d?inn on juba pudelist välja lastud ja tunnistatud, et põhiseaduse esimene paragrahv ei võimalda võimu delegeerimist, on väga raske sellest mööda minna. Enne kui võimu delegeerimise küsimusele pole leitud korrektset juriidilist lahendust, ei tohiks aga liitumisega kiirustada, sest vastasel korral võib tekkida omariiklusele ohtlik põhiseaduslik kriis.

Selle tekkimise ohtu võib liitumislepingu kiire sõlmimine isegi suurendada, sest lepingu sõlmijate tegevus võidakse kuulutada põhiseaduse vastaseks, kuid liitumislepingut ei saa peale selle sõlmimist enam muuta. Kui me ei suuda liitumislepinguga võetud kohustusi täita, ootavad meid aga ees kallid kohtuteed ja kaotused Euroopa Kohtus.

Euroopa kohtu tööga kursis olevaid kohtunikke ma ei tea veel olevat, kuid samas olen kuulnud Brüsseli advokaadibüroode ja lobby-gruppide tegevusest, mis juba koguvad andmeid kandidaatriikide tegevuse kohta, mis pole kooskõlas Euroopa Lepingute ja tulevaste liitumislepingutega, et kindlustada endale tulevikus tulutoovat tööd Euroopa Kohtus. Aja mahavõtt liitumisega võimaldaks meil paremini valmistuda õiguslike rünnakute vastu ning võimalikke ebameeldivusi oluliselt vähendada.

Et mitte piirduda vaid kahjude ja ohtude käsitlemisega, püüan lühidalt peatuda ka sellel, mis siis oleks Eestile kujunenud situatsioonis kasulik? Tuleks jätkata intensiivseid jõupingutusi NATOga liitumise suunas, millele on rahva piisav toetus olemas. NATOga liitumise poliitilised ja õiguslikud aspektid on suhteliselt selged ning see ei nõua maksumaksjatelt enam olulisi täiendavaid kulutusi.

ELi suunal oleks mõistlik püüda luua põhiseaduslikud eeldused Euroopa Liiduga liitumiseks ning alles seejärel sõlmida liitumisleping, milles oleksid fikseeritud ka rahvuslikest huvidest lähtuvad alalised erandid ja üleminekuperioodid.

Olen veendunud, et EL vajab Eesti liikmelisust vähemalt samal määral kui Eesti Euroopa Liitu ning praeguses liitumisvõidujooksus jagatavad preemiad (Eesti võib saada täiendavalt 1 kuni maksimaalselt 2,5 mld kr liitumisabi aastas ehk maksimaalselt 4% Eestis SKTst) ei kata kohustuslikke täiendavaid kulusid ja ei kompenseeri liitumisega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid. Eestist peab saama väärikas läbirääkimiste partner, kes ei ole kõigi pakutud tingimustega nõus.

Kui see ei õnnestu, tuleks soodsal hetkel Eesti liitumisläbirääkimised külmutada, nagu seda tegi 1992. a. Malta, kus rahvas ja poliitikud samuti polnud kiireks liitumiseks valmis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing