Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meri on teatavasti kõrgendatud ohu allikas

16. mai 2001, 00:00

Alljärgnev on vastus väikelaevnik Viktor Siilatsi kommentaarile ?Küüniline ja asjatundmatu kommentaar? (ÄP 07.05).

Meresõiduohutuse tagamiseks luuakse seaduseid ja määrusi ning kehtestatakse mitmesuguseid nõudeid, kuid see tagatakse esmajärjekorras siiski inimeste poolt, kes opereerivad laevadega. Väikelaevnikuna peaks Siilats teadma, et meri on kõrgendatud ohu allikas ning merel olles peab sellega arvestama.

Olles laevaga merel, tuleb jälgida, mis toimub ümberringi, et aegsasti avastada laeva ähvardavaid ohte, olgu nendeks siis teised laevad, nende poolt tekitatud lained, vees ujuvad palgid, ilmastiku muutus või mis iganes. Siis ei tule ka uppujaid päästma hakata. Kõik merel toimuv pole alati kirja pandud seadustes, määrustes või nõuetes. On veel ka mõiste ? hea merepraktika st aastate jooksul kogunenud meremeeste meresõidukogemused. Kindlasti kuulub selle alla soovitus pöörata oma huvilaeva selliselt, et mitte jääda külglainesse, kui see mööduva laeva poolt tekitatakse. Laevade käigulained võivad alati tekitada ohtlikke olukordi merel.

Siilats võrdles laevaliiklust maanteeliiklusega. Maanteed võiks ehk võrrelda liikluseraldusskeemiga. Kui lähete telkima, siis ei panda ju telki üles maanteekraavi, vaid otsitakse selleks mõni rahulikum koht. Merel selliselt käitudes poleks karta, et huvilaeva tabab ootamatu laine, mille tulemusena võib õnnetus juhtuda. Kui siiski otsustatakse telk püstitada maantee äärde, ei saa nõuda, et seal piirataks liikluskiirust.

Osad kiirlaevad tekitavad kõrgeid käigulaineid (küll alla kahe meetri), mis võivad huvilaevnikele ebamugavust valmistada. Suurt lainet tekitavad ka osa reisiparvlaevu ja neid võivad tekitada ka teatud tüüpi huvilaevad.

Selleks, et saaks rääkida mingist kiirusest, mis on ohutu, tuleb enne läbi viia põhjalik uurimus. Täna pole selge, millega on põhjendatud, et just kiiruse 12-15 sõlme juures on käigulained ohutud. Soomes on piiratud laevade sõidukiirust Helsingi sadamasse sisenevatel faarvaatritel. Sealsed navigatsiooniolud (kitsas kursimuutustega faarvaater) on aga hoopis teised, kui Tallinna lahel ? kogu lahe ulatuses üks sirge liitsiht ja liiklus on reguleeritud liikluseraldusskeemiga.

Mootorimüüjana peaks Siilats teadma, et suurte kiirkatamaraanide puhul on laeva madala käigu tööre?iim laeva mootoritele kõige kahjulikum ja ka keskkonda saastatakse heitgaasidega oluliselt rohkem kui mootorite puhta tööre?iimi korral, mis algab kiirlaeval kiirusel 24-27 sõlme. Kui Siilats oleks asja põhjalikumalt uurinud, siis ta teaks, et nt tiiburite puhul on kütuse kulu kõige suurem just kiirendusel ja eriti, kui kiirendamine toimub halbades ilmastiku oludes. Kütuse kulu aeglasel sõidul ja täiskäigul on tiiburitel ligilähedane. Tuleb arvestada ka ajafaktorit, st kas läbida mingi vahemaa mõne minutiga või veerand tunniga. Osa kiirlaevu tekitab aeglasel käigul suuremat lainet, kui täiskäigul sõites. Halvema ilma korral on kiirlaevadel lahest väljas suurema laine käes raskem kiirust koguda, mille tõttu pikeneb reisi kestvus ja kannatab ka reisijate heaolu.

Vastavalt kehtivale sadamaseadusele peab igal sadamal olema sadamapass, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks. Täna ei saa Aegna muuli lugeda sadamaks.

Igasugune otsus võimalike piirangute osas peab tuginema adekvaatsele uurimusele, olema objektiivselt põhjendatud. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest pole veeteede ametil täna selliseid piiranguid võimalik kehtestada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing