Raha toob riiu

Sirje Rank 16. mai 2001, 00:00

Euroopa Liidu laienemisprotsess on jõudnud ühe peamise küsimuse ? rahani ning kõned ajaloolisest ?ansist on asendunud üsna ühese vägikaikaveoga selle üle, kes kui palju peab maksma ning kes millest loobuma.

Mängus ei ole tühised summad. Saksa Dresdner Bank on kokku arvutanud, et kümne uue liikme vastuvõtmise järel suurenevad bloki kulud aastas 44 mld euro ehk 688 mld Eesti krooni võrra. Seda (idealistlikul) eeldusel, et bloki praegune põllumajandustoetuste ja regionaalabi süsteem laieneb võrdväärselt ka kõigile uutele liikmesriikidele.

Lihtsalt liites paisuks ELi eelarve sellest 1,40 protsendile bloki sisemajanduse kogutoodangust, purustades 1999. a Berliinis kokku lepitud ülempiiri 1,27%. Kulude suurenemine tähendab liikmemaksude kasvu, andes eriti valusalt tunda Saksamaa rahakotis, mis on liidu suurim maksumaksja.

Nii pole imestada, et bloki suurimad rahastajad taotlevad seoses liidu laienemisega kõige aktiivsemalt nii põllumajanduspoliitika kui regionaaltoetuste ümbervaatamist. Ühiselt neelavad need ELi eelarvest 80%. Teises paadis on toetusi saavad riigid, kelle põhihuvi on oma abisummad säilitada. Just need 8 mld eurot aastas on peapõhjus, miks Hispaania on pantvangi võtnud Rootsi eesistumisaja kroonijuveeli ? läbimurde ELi laienemisprotsessis. Nõustumaks Rootsi pakutud kompromissiga piirangutest Ida-Euroopa tööjõule, mis laseks kõnelustega edasi minna, nõuab Madrid garantiisid toetuste säilimiseks. Sama mõttelaadi jagavad Kreeka, Portugal ja peamine põllumajandusabi saaja Prantsusmaa. Tõenäoliselt liitub leeriga Berlusconi Itaalia.

Göteborgi tippkohtumine, millega kandidaatriigid on sidunud suured lootused, läheneb. Rootsi ajakirjandus kirjutab juba, et triumfist unistamise asemel peaks vaatama, kuidas kohtumisel ära hoida avaliku kriisi vallandumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing