Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venelased pakuvad Eesti Pangale tehingut

Andres Reimer 16. mai 2001, 00:00

Täna otsustavad Moskvas mitut Sõltumatute Riikide Ühenduse väikepanku omava finantsgrupeeringu põhiaktsionärid Eesti Pangale tehtava ettepaneku sisu ja VEBist raha väljanõudmise skeemi, ütles eile Petro-Aero-Banki asepresident Jevgeni Viret?ovski.

Peterburis tegutsev Petro-Aero-Bank asus eelmisel neljapäeval koostama ettepanekut VEBis külmutatud ligi 350 miljoni kroonise mahuga Eesti Pangale kuuluva korrespondentkonto ostmiseks ligi 35 miljoni krooni eest, kinnitas Viret?ovski.

Finantsgrupeering valib ettepaneku tegemiseks endale kuuluva panga vastavalt VEBist raha kättesaamiseks kõige tõenäolisemaks peetava plaani järgi.

Kui peetakse edukaks VEBis külmutatud raha investeerimist konversiooni kaudu Venemaa sõjatööstusesse, asub ostuettepaneku taha Petro-Aero-Bank.

Kui VEB tõrjub finantsgrupeeringu kostööpakkumise, läheb projekt üle Transmirt?anbankile, kes pöördub raha väljanõudmiseks kohtusse.

Sõltumata grupeeringu valitavast stsenaariumist jääb seda koordineerima Viret?ovski, väitis allikas, kes soovis, viidates oma kõrvalisele positsioonile tehingus, anonüümseks jääda.

Eesti Pank võib venelaste ettepaneku vastu võtta, kui need suudavad tehingu eest kohe tasuda, ütles Eesti Panga juures tegutseva VEB Fondi tegevdirektor Vladimir Mihailov. Ühtlasi tuleb Mihailovi sõnul küsida ligi 30 suurema kreeditori nõusolekut.

Eesti Pangale on tehtud sarnaseid ülesostmise ettepanekuid varemgi, mis pole tehinguni viinud. Neli aastat tagasi kuulutas Eesti Pank VEBi vastaste nõuete müümiseks lehtedes enampakkumise, mis ei leidnud vastukaja, rääkis Mihailov.

1998. aastal müüs Eesti Pank 103 miljoni kroonise VEBi vastase nõude Ühispangale 12,4 miljoni krooniga, mis annab tehingu mahuks 12 protsenti nõudest.

Eesti ettevõtjatest kreeditorid nõuavad kogu oma raha tagasimaksmist Eesti Panga poolt, tõrjudes võimalust VEBis külmutatud raha kümneprotsendilises müügitehingus osalemiseks.

?Kümme protsenti külmutatud kontode eest on ilmselt summa, mis aitab Eesti Pangal oma riske vähendada. Kuid hindama peab Eesti Pank oma riske ise,? ütles ASi Silmet Grupp juht Tiit Vähi. ?Ligi 10 miljonit krooni Silmetile kuuluvat raha jäi kinni Eesti Panga välisoperatsioonide valitsusse ja meie soovime kõike seda kätte saada.?

Kümneprotsendiline tehing võib Eesti Pangale osutuda tulutoovaks, kui selgub, et suur osa 136 kreeditorist on kaotanud võime nõuet esitada. ?Kui Eesti Pank suudab kümne protsendiga rahuldada alles jäänud kreeditoride nõuded 90 protsendi ulatuses, siis nad võidavad tehingust,? rääkis Vähi.

Sillamäe keemiatehas müüs 1992. aastal Tehnoekspordile materjali ligi 573 000 USD eest. Tehnoeksport tegi kokkulepitud ülekande oma kontolt VEBis Silmeti kontole Eesti Pangas. VEB debiteeris ja kandis summa üle, kuid Eesti Pank keeldus raha väljastamast, selgitas Vähi.

Silmet peab juba mitmendat kuud läbirääkimisi Eesti Panga ja rahandusministeeriumiga oma raha tagasivõitmiseks. Vähi kinnitusel näeb ta ühe äärmusliku lahendusena riigi kaebamist kohtusse.

?Meie ei kavatse Eesti Pangale oma vahendeid kinkida,? ütles ASi Saare Kalur juht Peeter Jalakas. ?Oleme valmis ootama, sest kümnendik 2 miljonist kroonist on liiga vähe.? Saare Kaluril on nõue Eesti Panga, mitte VEBi vastu, täpsustas Jalakas. ?Eesti Pangalt hakkamegi küsima,? lisas ta.

?Kui Eesti Pank müüb külmutatud kontodel oleva raha 10 protsendiga, siis peab ta ülejäänud 90 protsenti kreeditoridele ise juurde maksma,? ütles A.O. Imbi juht Vambola Kolbakov, kes nõuab kohtu kaudu Ühispangalt 52,4 miljonit krooni VEBis külmutatud raha.

?See on Venemaa ärile iseloomulik, et 10 protsendi kuludega püütakse teenida 90 protsenti tulu,? rääkis Kolbakov. ?Tehingu sõlmimine ei kaunistaks Eesti Panka ega ka Venemaa panku.?

1992. aasta 13. jaanuaril külmutas Venemaa Ülemnõukogu presiidium oma otsusega VEBis ligi 64 miljonit USA dollarit Eesti Panga ja UBB raha, millega seadis finantsraskustesse üle kolmesaja Eesti ettevõtte.

1993. aasta 20. jaanuaril asutas riigikogu Eesti Panga juurde külmutatud raha kättesaamiseks riikliku VEB Fondi, mille ülesandeks oli leida lahendusi Eesti pankade, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks.

Riigikogu otsusega nende ettevõtete raha, kes arveldasid Eesti pankade korrespondentkontode kaudu VEBis, külmutati ning arvati ettevõtete nõusolekut küsimata VEB Fondi sertifikaatide nimekirja.

Tänaseks on VEBi kontodel olev summa Eesti Panga tehingutega vähenenud alla 20 miljoni dollari. Ehkki riigikogu kehtestas kreeditoridele proportsionaalse tasumise nõude, pole Eesti Pank teadaolevalt ühelegi kreeditorile raha välja maksnud.

12.03.2001 Gräzin päästab külmutatud raha

20.02.2001 Riiki ähvardab 10 miljoni nõue ammuse loo eest

09.02.2001 Sakslased ühinevad VEBi asjus Eesti-vastase võlanõudega

20.11.2000 Tippadvokaadid: VEB Fond õigustühine

16.11.2000 Miljardi krooni eest nõudeid Eesti riigi vastu

06.11.2000 VEB nõuab Tartu Ülikoolilt 40 miljoni kroonist võlga

18.10.2000 Venelase võitlus Eesti lohega

13.10.2000 Kraft liigutas külmutatud raha

06.10.2000 Haihtunud miljonid

21.06.2000 Võlausaldajad kavandavad VEB Fondi kohtusse kaevata

19.06.2000 VEB Fondi kreeditorid olid koos

15.06.2000 VEBi vari käib üle Saaremaa

09.06.2000 Fondi juhid selgitavad nõuete kahanemist

08.06.2000 Miljonid dollarid kadunud

24.05.2000 VEBi agendid tulid Eestisse raha järele

22.03.2000 VEBi kreeditorid lõid keskpanka

11.06.1999 VEB Fondis vaid 20 mln dollarit

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing