Euroreferendum juba järgmisel kevadel?!

17. mai 2001, 00:00

Võit Eurovisioonil on loonud valitsusele täiesti uue võimaluse euroreferendumi edukaks läbiviimiseks juba järgmisel kevadel. Kui Isamaaliit tuli möödunud aasta lõpus välja ideega kiirest euroreferendumist, oli see toona tõepoolest ennatlik mõte. Referendumit on mõistlik korraldada ikkagi siis, kui kõik poolt ja vastu argumendid on avalikkuses põhjalikult läbi vaieldud.

Ideaalne oleks, kui referendumile pandava küsimuse suhtes oleks avalik arvamus selgelt kristalliseerunud ? see vähendaks populistlikest liikumistest kerkivat ühiskondliku ebastabiilsuse ohtu ning ootamatuid otsuseid.

Euroreferendumi suhtes saab valitsus olla paindlik ? otsest seaduslikku kohustust seda korraldada ei ole, kuid tähtede soodsa seisu korral on sedavõrd kaalukale otsustel rahvalt kinnituse küsimine liitumisprotsessile igati kasulik. Möödunud laupäeva õhtul muutsid poptähed valitsuse seisu siseriiklikuks europromoks ootamatult soodsaks.

Kui valitsus suudab eeloleva aasta jooksul Eurovisiooni võidust kerkinud rahva vaimustusepuhangut edukalt kasutada oma teavitustöös, võib järgmine kevad olla euroreferendumiks parim mõeldav aeg.

Meenutagem natuke meie lähiajalugu. Aastatel 1991-92 toimusid põhiseaduslikus assamblees pikad debatid uue põhiseaduse aluste üle. Kui valdavalt ekspertidest koosnev põhiseaduslik assamblee jäi kindlaks vaimult parlamentaarsele põhiseaduse eelnõule, siis väljapool Toompead oli rahva hulgas märkimisväärselt suur toetus presidentaalsetel põhiseaduse variantidele. Tekkis rida populistlike väidetega põhiseaduse eelnõud ründavaid toona vägagi prominentseid poliitikuid (Endel Lippmaa, Jüri Toomepuu, Ando Leps jmt). Oht põhiseaduse referendumi läbikukkumiseks oli täiesti reaalne. 1992. aasta kevadsuvel käitus valitsus (või Eesti Pank? või keskpank ja valitsus koos?) äärmiselt läbimõeldult, ajastades eesti kroonide käibelevõtmise vaid paar nädalat enne põhiseaduse referendumit.

Inimeste eufooria oma raha (mis sest, et seda oli oi kui vähe!) tulekust oli sedavõrd suur, et uus põhiseadus kiideti referendumil heaks rohkem kui 90protsendilise toetusega.

Loomulikult toetas ka põhiseaduse referendumit intensiivne teavitamiskampaania, kus eeskätt kutsuti inimesi tulema referendumile hääletama.

Ja nüüd roosiline vaade tulevikku. Aasta 2002 mais toimub Tallinnas Eurovisiooni lauluvõistlus, millega Eesti tõuseb paariks kuuks Euroopa ajakirjanduse huviorbiiti. Eestlane olla on jällegi uhke ja hää! Rahvusvaheline laulukarussell toob Eestisse ohtralt turiste ning meelelahutusäri alaseid investeeringuid. Märkimisväärselt suurenevad Põhja-Eesti inimeste tööhõive ning sissetulekud toitlustuses ja teeninduses.

Kuna valitsus on terve aasta jooksul Everybody-signatuuri saatel selgitanud noortele Euroopa Liidu eeliseid, on järgmise aasta kevadel usaldusväärsete sotsioloogiliste uuringute andmeil Euroopa Liiduga pooldajaid ligi 58 protsenti valmisõiguslikust kodanikkonnast.

Lõppkokkuvõttes saab meie uus eurolaul veel tasavägises konkurentsis Rootsi mustanahaliste duo esitatud lauluga teise koha, mille peale saavad mõned rootslased võistlusjärgsel ööl vanalinna pubides natuke nahutada. Aga see-eest on 1. juunil 2002 aset leidval euroreferendumil ootamatult kõrge osalusprotsent ning selge toetus liitumisele.

Arvan ise ka, et eeltoodu on pigem utoopiaga kui realistlik stsenaarium. Kuid kas valitsuse europropagandistidel ei tasuks see siiski veelkord tõsisemalt läbi mängida? ´

Laul on läbi ajaloo ja erinevate re?iimide olnud üks tõhusamaid propagandavahendeid. Valitsusliikmed on senini rõhutanud Eesti võidukat eurolaulu kui üht meie kaalukat välispoliitilist argumenti. Kindlasti aga ei tohiks jätta kasutamata rahvusvahelise laualuvõistluse korraldamisest võrsuvaid siseriiklikke võimalusi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing