Firmas olgu üks võrk

Eduard Laur 17. mai 2001, 00:00

Ühtse kaabelvõrgu kasutaja saab omale mugava töökeskkonna, sest tema telefoni, PC, pihuarvuti vms saab ühendada esimesse vabasse pistikupessa ning võrguteenused seadmele on garanteeritud. Samuti on ühine kommuteerimisplatvorm, kus senise dubleeritud koosluse PBX/hub&switch asemel on ainult üks internetipõhine platvorm.

Sarnaselt riistvaraliste platvormide vähenemisega on loogiline oodata ka haldussüsteemide vähenemist. Et mitte laskuda sügavatesse tehnilistesse terminitesse, siis lihtsalt öeldes piisaks meile ühest spetsialistist, kes suudab seadistada nii andmeside kui ka kõneside rakendusi. Loomulikult toimuks kogu töö sama seadistustarkvara vahendusel.

Viimasel ajal on ajakirjanduse veergudel palju propageeritud kodukontori ideed. Kuid vaadates kasvõi Äripäeva näidet, on ajakirjanikele jäetud siiski võimalus tulla toimetusse ning töötada osa aega koos kollektiiviga. Selleks, et toimetusse tulnud ajakirjanik saaks teha oma tavalist tööd, peab ta leidma mõne vaba töökoha, et oma kantava arvuti juhtmed mugavalt võrku ühendada saaks. Pärast kasutaja identifitseerimist, mis kõige lihtsamal kujul võib olla parooli sisestamine, pääseb ühendatud sisevõrku.

Kuna kasutaja on IP-võrgus identifitseeritud ja IP-võrk teab, millise laua taga ajakirjanik istub, siis suunatakse ajakirjaniku toimetuse numbrile tulevad kõned automaatselt tema laual olevale telefonile. Seda sõltumata sellest, kas ta kasutab tavatelefoni, IP-telefoni või näiteks vastavat tarkvara oma PCs. Kui töötaja lülitab oma arvuti toimetuse kohtvõrgust välja, saab näiteks suunata kõik sisenevad kõned automaatselt mobiilile, kodutelefonile või kõneposti.

Ühtsed võrgulahendused tõstavad kasutusmugavust ja toovad lisaväärtusena uusi funktsioone. Palju liikuva töötaja sülearvutisse saab installeerida telefonirakendusi. Nii võib vastu võtta telefonikõnesid ning ise helistada sõltumata oma asukohast. Peaasi, et arvuti oleks ühendatud IP võrguga ? kontoris siis büroo kohtvõrk ja mujal avalik internet.

Kuid selleks et midagi saada, tuleb ka midagi vastu anda. See kehtib ka integreeritud IP lahenduste puhul. Mida sügavamalt me soovime andme- ja kõnesidet integreerida, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata detailidele.

Integreeritud võrk peab tagama kõigile rakendustele erineva teenuse kvaliteedi. Kõne on reaalajaline protsess ning sellele tuleb IP-võrgus tagada vajalik ribalaius ka siis, kui võrk töötab tippkoormusel. Kui e-kirja saabumine viibib kaks sekundit, siis vaevalt keegi seda märkab. Kõneside puhul tähendaks see terve sõna kuulmata jäämist või ühenduse katkemist.

Selleks et identifitseerida kasutajat ainult üks kord võrku sisenemisel ning võimaldada talle juurdepääs kõigile lubatud rakendustele, tuleb investeerida vastavasse rakendusse. IP-võrgu aktiivseadmed (switchid/ruuterid) peavad suutma suhelda kataloogisüsteemidega.

Mida rohkem rakendusi me kasutame kohtvõrgust avaliku interneti kaudu, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata tulemüüridele. Ühtlustumine ning integreerumine toimib ka siin ? tulemüürid on kolinud switch?ide ja ruuterite sisse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing