Inimesed pöörduvad otse kohtu kõrgeima võimukandja poole

Enne valimisprotseduuri tunnustas Lõhmus riigikogu ees riigijuhtide tarkust viia kõrgem kohtuvõim Tartusse ? eemale pealinnast ja võimalikest poliitilistest mõjutustest. Täna leiab Lõhmus, et poliitikutel on omad kaudsed survevahendid kohtuvõimu mõjutamiseks.

Karjäärikohtunik on see, kes alustab esimese astme kohtus ja liigub edasi ringkonna-, apellatsiooni- ja riigikohtusse. Täpsustaksin enda kohta ? ma ei tulnud üldse päris kohtusüsteemist. Töötasin alates 1977. a veebruarist advokaadina. Väike kohtukogemus mul siiski oli ? olin neli ja pool aastat Strasbourg?is Euroopa Inimõiguste Kohtus. Samal ajal töötasin advokaadina ja õpetasin Tartu Ülikoolis kriminaalõigust, mida teen siiani.

Seda perioodi iseloomustab tohutu tööpinge ? Strasbourg?is käisin iga kuu korra, viibides kohal nädal kuni poolteist. Töötades advokaadina ? igaüks teab, et meie kohtusüsteem on seotud tähtaegadega ? tuli enne iga Strasbourg?i sõitu oma tööd ära teha ning tagasi tulles olid jälle tähtajad seljas. Tööd tuli ka puhkepäeviti teha. Õppejõu töö ka, ehkki mul oli viimasel ajal poole koha koormus.

Aeg-ajalt käin jalgrattaga sõitmas või jooksmas, talvel suusatamas. Üldiselt jääb passiivseks puhkamiseks ? näiteks ilukirjanduse lugemiseks ? vähe aega, sest praegu on kättesaadav nii suur osa juriidilist kirjandust ning paljuga tahaks kursis olla.

Ma usun, et vastuhääli oleks rohkem.

Tol korral olin nähtavasti suhteliselt valge leht poliitikutele ? ma ei olnud tegev siinses kohtusfääris, prokuratuuris ega ka poliitikas. Olin lihtsalt advokaadiametis ning ehk arvestati minu kogemust Euroopa Inimõiguste Kohtus. Nüüd on olukord teine ? olen riigikohtu esimees ja paljud otsused, mida riigikohus on teinud, ei ole nähtavasti poliitikutele meeldinud. Samuti on meil siin eriarvamused kohtute seaduse pinnalt, mis on praegu riigikogu menetluses, ja mis puudutab kohtute haldust.

Algab kell kaheksa. Reeglina viskan pilgu ajakirjandusele. Seejärel tegelen kodanike kaebustega ning see võtab mu tööajast tohutu aja. Kodanikud armastavad pöörduda riigikohtu esimehe poole. Siis tegelen kohtu töö juhtimisega. Ja loomulikult, mida ma kõige meelsamini teen, need on konkreetsed kohtuasjad ja juriidilised probleemid. Kahetsen seda, et pean nii palju tegelema õiguspoliitiliste küsimustega ja tunnetama, et pingutustest ei ole erilist tulu, kuna poliitikute mõtlemine nii kohtusüsteemi arengu kui ka ümberkujunduste osas on olnud teistsugune.

Mingil määral kindlasti ? arvan, et poliitikute mõjutus ei ole otsene, vaid pigem kaudne. Ja seda survet ? eelkõige eelarve kaudu ? me riigikohtus ka tunneme. Võin julgelt väita, et riigikohus on alafinantseeritud. Tuuakse ettekäändeks, et meie rahalised võimalused on piiratud ja tahame vähendada halduskulusid. See on kõik õige, kuid samas ei ole rahalised vahendid riigiinstitutsioonide vahel, eriti kui vaatame kolme võimu aspektist ? täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim ? proportsionaalsed.

Haridus annab võimaluse edasi liikuda, kui on tegemist karjääriga. Kohtunikuamet on teataval määral ka karjääriamet. Advokatuuris annab haridus põhja, millelt saab edasi minna ? loodetavasti ei taha ükski advokaat jääda keskpäraseks. Ta tahab, et oleks palju kliente, et ta oleks tunnustatud. Sellisel juhul on tal võimalik ka valida asju, millega tegeleda.

Kas minu iseloomujooned ongi nii väga mänginud siin rolli, aga on öeldud, et olen suhteliselt rahulik. Olen kõiki siseküsimusi püüdnud oma kohtus lahendada võimalikult rahulikult, tasakaalukalt. Samas ei ole jätnud ka jonni, kui olen tahtnud muudatusi saavutada.

Tahtejõud peab olema suur ? alati võib tekkida tagasilööke, kuid inimene ei tohi jätta jonni. Kui ühes kohas ei soovita ja teises kohas ei soovita, peab olema tahtmist jätkata ja end täiendada.

Päris harjuda ei saa, sest põhiseaduse järgi ja mingil määral ka rahva ootustes on riigikohtu esimees kohtusüsteemi juht, kuigi tegelikkuses ta seda ei ole. Esimese ja teise astme kohtute haldamine on antud justiitsministeeriumile. Nii et kohtusüsteem on lõhestatud ? ühelt poolt riigikohus oma eelarve ja iseseisvusega ning teiselt poolt on võimalus mõjutada oma tegevusega esimese ja teise astme kohtuid suhteliselt väike. Samas: kui tunned, et rahvas seob sind sellega, kes on vastutav kogu süsteemi arengu eest, siis tekitab see natuke frustratsiooni. Tunnetan, et peaksin tegutsema ka seal, kus riigikohtu esimees meie õigusliku regulatsiooni järgi ei peaks tegutsema. Selge peaks olema see, kes esindab kohtuvõimu suhetes valitsuse ja riigikoguga ning kes vastutab esimese ja teise astme kohtute toimimise eest.

Autor: Õnne Pärl