Maksumuutused selgeks!

Eesti Maksumaksjate Liit on teinud avaliku pöördumise, milles kritiseerib teravalt maksuseaduste muutmiste, nendest teavitamise ja nende jõustamise poliitikat.

Äripäev toetab Maksumaksjate Liitu, et maksuseaduste muudatused tuleb kirjutada arusaadavaks igale maksumaksjale. Praegu pole alati selge, milline seaduseparanduse redaktsioon parasjagu kehtib. Samuti tuleb kehtima hakkavad õigusaktid avaldada vähemalt pool aastat enne nende kehtima hakkamist.

Kuuekuulise etteteatamise veenvaim põhjendus on õigeaegne muudatuste tegemine raamatupidamisprogrammides. Kui paljud peavad tänapäeval veel käsitsi raamatut? Vähesed. Iga seadusemuudatuse taga on alati ka tarkvara ümberhäälestamine, mis võtab füüsiliselt aega. Lausa kurioosumina tunduvad seadusemuudatuste tegemised tagantjärele.

Samas võib kuuekuuline teavitamisperiood pikendada vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmist. Tõenäoliselt poleks Reformierakond sel juhul suutnud jõustada ettevõtte investeeringute tulumaksust vabastamist 2000. aasta algul. Edasi võib lükkuda ka füüsilise isiku tulumaksumäära alandamine 20 protsendile. Eesti areng on kiire ja meie pool aastat võrdub mõnes riigis poole aastakümnendiga. Sellegipoolest peab riigikogu ja valitsus omama veidi pikemat ajalist perspektiivi, kui ikka soovitakse, et seadusi ka täidetakse.

Üks aspekt, mille eest on Äripäev kogu aeg seisnud, on kõikvõimalike maksuerandite arvu minimeerimine. Öeldakse õigesti, et erandid solgivad seadust või selle mõtet ja ajavad köited paksuks. Lihtsad seadused on üldjuhul paremad kui keerulised, millest ainult teemale spetsialiseerunud juristid aru saavad.

Kas meil pole mitte eraldi seadus vastu võetud, et seadused peavad olema arusaadavad?

Kui seadusemuudatuses avaldatakse ainult paragrahv ja paar muudetud sõna, kannatab seadusesätte arusaadavus tervikuna. On ju esialgu tarvis omada kahte teksti ? vana redaktsiooni ja parandatud sõnu ? ja neid siis ise kõrvutada. Ent hiljem on vaja kolme, nelja jne teksti.

Seepärast on õige avaldada Riigi Teatajas seaduste terviktekstid, või vähemalt aeg-ajalt. Seaduste endi (tihti) ümbertegemist ei saa siiski vältida, sest seadused peavad käima ajaga kaasas.

Mida Maksumaksjate Liit riigile ette heidab, on liidu ettepanekutega mittearvestamine. Kui see on nii, siis on maksumaksja kui riigi rahakoti täitja jäetud ülekohtuselt sõnaõiguseta. Kas kõiki maksuseadusi peavad ikka kirjutama ametnikud? Kui maksumaksjasse üleolevalt suhtuda, maksab see riigieelarve täitumisel valusalt kätte.

Samas ei kujuta ette seaduseelnõude arutelusid, sealhulgas maksud, lausa Raekoja platsil. Maksud on ebameeldiv teema ja vaevalt et keegi neid rohkem maksta soovib, kuid dialoog peab olema. Igaühel on küll teoreetiline võimalus seadusloomes kaasa rääkida, kui jõuda välja enda poolt valitud riigikogu liikmeni, kuid praktikas see skeem ei toimi.

Selle aasta maksupööripäev on õnneks seljataga, seega ei tööta ega teeni me enam riigile, vaid endale. Soomlastel-rootslastel tuleb aga riigi heaks töötada juuli keskpaigani.

Teeme maksumuudatuste mõtte selgemaks, kuid ärgem unustagem ka sisu ? maksumäärade kärpimist.