Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna Sadam vabaneb laenust Pakterminali ees

Peeter Raidla 17. mai 2001, 00:00

Pakterminali suhtekorraldusnõuniku Tommy Biene sõnul on 120 miljonit krooni kulutatud alates 1993. aastast tankerikai ehitamisse, Pakterminali aluse maa täitmisse, naftakaide basseini kalda kindlustamisse ja süvendamisse ning ka sadama raudteeharu renoveerimisse.

Investeeringud on tehtud vastavalt Pakterminali ja Tallinna Sadama vahel sõlmitud lepingutele. ?Muuga sadama kaubakäive oli 1990ndate aastate alguses madalseisus, samas polnud Tallinna Sadamal endal raha Muugasse investeerimiseks,? ütles Biene. ?Pakterminal investeeris Muuga sadamasse selleks, et seal ise tegevust alustada. Tänaseks on Tallinna Sadam juba sedavõrd heal järjel, et on juba hakanud ise Muuga sadamasse investeerima, näiteks need osad sadamast, kus tegutsevad teised naftafirmad, on korda tehtud juba Tallinna Sadama rahaga.?

Biene tõdes, et sõlmitud lepingute alusel toimub Pakterminalil Tallinna Sadamaga nii-öelda tasaarveldus ? 55 protsenti kaubatasudest, mida Pakterminal peab Tallinna Sadamale maksma, arvestatakse maha Pakterminali investeeringutest Muuga sadama infrastruktuuridesse.

Viimane sellelaadne laenuleping sõlmiti Pakterminali ja Tallinna Sadama vahel 1998. aastal ning see puudutab Muuda sadama läänebasseini akvatooriumi süvendamist. Sellest tuleneva Pakterminali nõude suurus on tänaseks kahanenud 17,8 miljoni kroonini. ?Lepingu kohaselt tagab Pakterminal ise oma tööga Tallinna Sadama tagasimaksed,? lausus Tommy Biene.

Samasugune leping, mille maht oli küll oluliselt väiksem, umbes 10 miljonit krooni, oli Pakterminalil ka Eesti Raudteega, kuid selles fikseeritud vastastikused kohustused on juba mitu aastat tagasi täidetud.

Tallinna Sadama endine peadirektor Enn Sarap kommenteeris, et sellised sadama infrastruktuuridesse tehtud investeeringute hüvitamised sadamaksudele või kaubatasudele tehtud allahindluste teel on üsna tavalised ning seda kasutatakse ka mujal maailmas.

Sarap lisas, et Tallinna Sadam ja Pakterminal sõlmisid niisuguse lepingu enne tema tulekut, sest ta ei mäleta selle olemasolu. ?Ilmselt sõlmisid selle Peeter Palu või Anatoli Kanajev,? oletas ta, ehkki viimane, 1998. aastast pärit leping sõlmiti just Sarapi ajal. Kanajev on mäletatavasti Pakterminali 50 protsendi aktsiate omaniku ASi Trans-Kullo üks omanikke.

Tallinna Sadama praegune juhatuse esimees Riho Rasmann kinnitas, et Pakterminali investeeringud Muuga sadamasse puudutavad üksnes seda kaid ja ala, kus Pakterminal ise tegutseb.

?Kõikjal mujal on sadama infrastruktuuridesse investeerimisel üksnes meie raha mängus olnud,? sõnas ta.

Rasmann tõdes, et kui Pakterminal poleks suutnud omal ajal Muuga sadamasse investeerida, siis ei oleks ta seal saanud ka tegevust alustada.

Pakterminal on enda kinnitust mööda investeerinud Muuga sadamaala infrastruktuuridesse ühtekokku 800 miljonit krooni, mille hulka kuuluvad ka kõnealused 120 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing