Laevafirmad loodavad soodustusi tax-free-kaubanduse kadumisel

Laari sõnul on laienemisläbirääkimistel ELiga toimunud teatud muudatused, mis võimaldavad kandidaatriikidel üle vaadata ka oma seniseid positsioone ja taotleda täiendavaid üleminekuperioode. Üks neist aladest, kus valitsus teeb ettepaneku üleminekuaja kehtestamiseks, on tema sõnul tax-free.

Kui Eestil ei õnnestu tax-free osas järeleandmisi saada, on see peaministri hinnangul selgeks signaaliks, et me soovime saada muid lahendusi ettevõtluse konkurentsivõime säilitamiseks. Järgmise sammuna lubas Laar võtta valitsuses kaalumisele laevandusettevõtjatele maksusoodustuste tegemise Soome ja Rootsi eeskujul. Ühe võimalusena mainis ta toetuse taotlemist ELi solidaarsusfondist.

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni hinnangul oleks vajaminev summa kolm miljardit krooni aastas.

Eesti suurim laevafirma Hansatee saab praegu 65 protsenti laevandustulust tax-free- kaubandusest. Selle ärajäämine tõstaks piletihinda kaks kuni kolm korda ja vähendaks kindlasti turistide hulka, tõdes Hansatee peadirektor Kalev Järvelill. Sel juhul tuleks tema sõnul kaalumisele võtta teised võimalused.

Kaaluda võiks sadamamaksude ja navigatsioonitasude alandamist ja laevafirmade sotsiaalmaksust vabastamist. Kõik see lööks aga valusalt riigi rahakoti pihta, tõdes Järvelill.

Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Lemmi Oro ütles, et maksusoodustusi meremeestele pole seni veel arutatud, kuid tõdes, et nende rakendamine tõstataks rea probleeme. Netopalga maksmisel meremeestele mõne teise riigi eeskujul tuleks kõigepealt määratleda, kes see meremees on, et maksusoodustust ei saaks näiteks laevafirma kontoris töötav inimene. Oro sõnul on ühele liigile töötajaist teiste maksumaksjate arvel soodustuste andmine alati küsimusi tekitav. Laevapere liikmed ei osaleks sel juhul Eesti riiklikus maksusüsteemis ja saaks kõiki teenuseid tasuta. Sotsiaalmaksust vabastamine paneks aga teiste ühiskonnaliikmete ülalpidamisele nii meremehe enda kui tema pereliikmed.

Probleeme tekiks ka penisoni maksmisel, mida praegu arvestatakse tasutud sotsiaalmaksu järgi. Kuna sotsiaalmaks laekub sihtotstarbelisena, peaks riik lisama täiendavat raha.

Samas tõdes Oro, et kui teised Läänemerel sõitvad laevafirmad saavad valitsustelt soodustusi, peaks neid ka meie omad saama, et konkurentsis püsida. Sel juhul peaks tema sõnul aga küsima, mis Eesti riik vastu saab ja kas lipp laeva mastis on piisav argument.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et ta ei toeta põhimõtteliselt maksusoodustusi, sest need kujutavad alati riigile täiendavat koormust. Ettevõtlust ei peaks tema hinnangul toetama maksupoliitika kaudu. Jürgenson ütles, et ei välista täielikult maksusoodustuste andmist laevafirmadele, kuid igal juhul tuleks seda sammu eelnevalt tõsiselt kaaluda.