Ühingute üle puudub riigil kontroll

Artikkel

- Uudised
- Merike Ojasson
- 17. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühingute üle puudub riigil kontroll
Justiitsministeeriumi keskandmebaasis on koondinfo selle kohta, kui palju mittetulundusühinguid on registreeritud, kuid üldnumbrid ei näita, kui suurt raha hulka mittetulundusühingud kasutavad.
?Neid kanaleid, mille kaudu mittetulundusühingud riigieelarvest raha võivad saada, on väga palju. Täpset ülevaadet, kellele ja kui palju raha antakse, ei ole olemas,? ütles valitsuse pressinõunik Priit Põiklik.
Rahandusministeeriumi teatel peavad ühingud riigieelarvest raha saamiseks esitama taotluse oma haldusala ministeeriumile, üldiselt riigirahadest ühingute tegevust ei toetata.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiveri kinnitusel on mittetulundustemaatika tulnud kõneks juhul, kui vaadatakse riigieelarve vahendite kasutamist.
?Peamiselt oleme sellistel kordadel juhtinud tähelepanu sellele, et kui riik toetab ühingut või tellib neilt teenuseid, siis peaks mittetulundusühingult tulema ka põhjalik aruanne raha kasutamise kohta,? selgitas Soiver.
Aasta-kaks tagasi, kui riigikontroll riigiraha temaatikaga rohkem tegeles, selgus, et tagasisidet ministeeriumile ei anta ning sageli ei nõua seda ka ministeerium ise.
Mittetulundusühingute seaduse järgi on kõik ühingud kohustatud pärast majandusaasta lõppu koostama majandus- ja tegevusaruande, mis antakse maksuametile.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu infoosakonna juhataja Katrin Kala tunnistas, et paljudele ühingutele on endiselt üllatuseks, et majandusaasta aruanded peab esitama maksuametile ning seda ka juhul, kui erilisi rahaliikumisi pole.
Justiitsministeeriumi keskandmebaasi järgi on Eestis üle 14 000 mittetulundusühingu, viimase kuuga on nende arv kasvanud 130 võrra. Kolmandik ühingutest on registreeritud Tallinnas, teine kolmandik Harju maakonnas.
Maksuametilt ei õnnestunud saada vastust, kui paljud mittetulundusühingud on eelmise majandusaasta kohta aruande esitanud.
Mittetulundusühingute seaduse järgi on ühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada ainult põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, kasumi jagamine oma liikmete vahel on keelatud.
Samal ajal on paljudel mittetulundusühingutel olemas oma ruumid, palgatud on 1?2 inimest, maksta tuleb telefoni- ja kantseleikulude eest.
Maikuu seisuga olid maksuameti andmebaasis kaksteist mittetulundusühingut maksuvõlglased, võlgu jäädakse just üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas.
Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Toivo Orgusaar oletas, et nende sattumine maksuvõlglaste nimekirja on seotud mingite arusaamatustega. Liit koondab enda alla 80 firmat, kes kokku ühendavad ligi 1500 kalurit.
?Meie liidu tuludeks on ainult liikmemaksud. Kulud on ruumide üür, ühe inimese palk, lähetuskulud. Oleme ise tasunud oma välislähetuste eest ja siis maksab keskkonnaministeerium need esitatud arvete alusel meile tagasi,? rääkis Orgusaar.
Hetkel kuum