ELi minek mõjutab enim suhteid Ukrainaga

Tõnis Arnover 21. mai 2001, 00:00

Eesti suhted Venemaa ja Ukrainaga erinevad kaubanduse vallas põhjalikult. Kuigi Venemaa on etendanud olulist osa Eesti väliskaubanduses, suudeti kahe riigi kaubandus-majanduskoostöö leping pärast seitset aastat kestnud läbirääkimisi kooskõlastada alles tänavu aprillis ja selle jõustumisega ehk aasta lõpus kaovad 1995. aastast kehtivad topelttollid. Kui Eestist saab ELi liige ja Venemaast ka WTO liige, siis on olemas kõik eeldused, et kahe riigi kaubandussuhted omandavad pärast vastavate lepingute sõlmimist stabiilse iseloomu.

Ukraina ja Eesti vahel kehtib praegu piiranguteta vabakaubandusleping ning üle 30 täiendava lepingu, mis on loonud eeldused heaks kaubavahetuseks. Kui Eesti pääseb ELi, siis tõenäoliselt ta vabakaubanduslepingut Ukrainaga säilitada ei saa, vaid peab üle võtma ELi ja Ukraina kaubavahetusre?iimi. Mida see Eesti jaoks kaasa toob, on välisministeeriumi tellimusel uurinud Tartu ülikooli välismajanduse professor Urmas Varblane, kes lähtub eeldusest, et Eesti pääseb ELi aastal 2003.

Eesti eksportööride küsitlemise tulemusena on Varblane jõudnud järeldusele, et Ukrainaga vabakaubanduslepingu katkemise korral kannatab kõige rohkem Eesti kala- ja lihatoodete eksport, mis võib väheneda kuni 70% 2003. aasta ekspordi mahu prognoosist. Väiksemas mahus väheneb piima ja piimatoodete ning mustmetallitoodete eksport.

Eesti impordis Ukrainast on suurim osakaal metallitoodetel, millele EL on kehtestanud väga kõrged tollitariifid ja SRÜ puhul veel ka kvoodid. Kuna ELi terasetooted on keskmiselt 2,34 korda kallimad kui Ukraina omad, siis kannaksid Eesti importöörid kahju umbes 140,5 miljonit krooni, leiab TÜ teadlane.

Venemaad pikaajalise vastastikku kasuliku majanduskoostööga sidudes loodab EL suurendada selle stabiilsust ning tagada endale pikaajalised ja püsiva hinnaga energiatarned. Seda eesmärki teenib ELi liidrite algatusel Venemaaga loodav kahekümneaastane energiakoostöö. Venemaa ootab sealtkaudu miljardidollarilisi investeeringuid oma nafta- ja gaasitööstuse arendamisse, mis vajab hädasti moderniseerimist.

Venemaa püüab lisada ka gaasieksporti. Gaasifirma Gazprom on loonud koos Saksa, Prantsuse, Itaalia ja Poola firmadega konsortsiumi, mis uurib 35 miljardit krooni maksva uue, 60 miljardi kuupmeetrise aastavõimsusega gaasijuhtme rajamist. Juhtides selle Ukrainast mööda, saab Venemaa ühtlasi võimaluse Ukrainale survet avaldada. Gazprom uurib veel teistki gaasijuhtmevarianti ? läbi Läänemere. Vastavale leppele kirjutasid Saksa Ruhrgas ja Wintershall ning Soome Fortum alla 24. aprillil.

Kolmandaks on Venemaa huvitatud elektriekspordi laiendamisest. Aasta algupoole sõlmisid Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Valgevene energiakoostööleppe.

Eesmärgiks on ühendada oma ülekandevõrgud Poola kaudu Lääne-Euroopa omaga ja hakata sinna oma elektrit müüma. Venemaa riikliku energiafirma UES peadirektor Anatoli T?ubais tahab väga koostööd laiendada, kuid arvab, et kulukuse tõttu liitumine Lääne-Euroopa võrku vaevalt niipea teoks saab.

Üks ELi ja Venemaa vahelise koostöö süvendamise projekte on soomlaste ELis algatatud Põhjamõõde, mille ülesanne on aidata Eestil ja teistel Läänemere maadel valmistuda ELi astumiseks ning luua eeldused ELi ja Venemaa koostööks. Põhjamõõtme elluviimisse on oma panuse andnud ka Eesti, kes korraldas aprilli algul koos Rootsiga Tallinnas ärifoorumi. Seal arutati Läänemere riikide koostööd energeetikas, transpordis ja infotehnoloogias.

Põhjamõõtme abil tahab Eesti ühendada riigi transpordi- ja transiidikoridorid ning elektri- ja gaasivõrgud üleeuroopalistesse võrkudesse ning jätkata infotehnoloogiaalast koostööd. Samuti loodab Eesti välja ehitada Narva ja Petseri suuna teed, Via Baltica ja ühendada need Soome-Peterburi-Moskva transpordikoridoriga. Et Põhjamõõtmel on pärast kuueaastast arutelu lõpuks eeldusi teoks saada, tõestavad hiljuti avanenud rahakraanid. Nimelt andis ELi Stockholmi tippkohtumine Euroopa Investeerimispangale volitused investeerida Loode-Venemaa keskkonna- ja energiasäästuprojektidesse sadu miljoneid eurosid, millele lisanduvad EBRD, Maailmapanga, ELi jt laenud ning abirahad, kokku summas ligi miljard eurot.

_____________________________

Vt. ka tabelit:
Euroopa Liiduga ühinemine vähendab Eesti eksporti Ukrainasse

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing