Euroopa Liit ja Venemaa lähenevad

Euroopa Liit (EL) on viimasel ajal näinud tublisti vaeva selle nimel, et saavutada Venemaaga vastastikku kasulik strateegiline koostöö. ELi liidrite ja Venemaa presidendi Vladimir Putini tippkohtumised on muutunud regulaarseks, eriti agaralt on neid korraldanud Rootsi oma eesistumisperioodil.

Venemaa tuntud strateegi Sergei Karaganovi väitel on president Putin esimene Venemaa liider pärast tsaare, kes on tõsiselt huvitatud Venemaa Euroopale lähendamisest, kui mitte sinna integreerimisest. See tähendab märgatavat eemaldumist Clintoni ja Jeltsini erisuhete poliitikast, mille jätkamise vastu pole huvi ilmutanud USA uus president George W. Bush.

Eelmise nädala tippkohtumist Moskvas pidasid ELi liidrid edukaks ning Rootsi peaminister Göran Persson nimetas president Putini suhtumist dialoogi väga konstruktiivseks. Eriti rahul oli ta sõlmitud raamlepinguga, mis aitab suurendada tuumaturvalisust Loode-Venemaal ja mille kohaselt aitab EL puhastada Venemaa Euroopa osas 25 000 kuupmeetrit tuumajäätmeid ja muuta vanarauaks 125 aatomiallveelaeva.

Konkreetseks tulemuseks oli veel see, et otsustati hakata omavahelises kaubavahetuses, kus praegu käib arveldus liikmesriikide valuutades ja dollarites, edaspidi arveldama eurodes. Venemaa väliskaubandusest on 30% seotud ELiga, kes on tema suurim kaubanduspartner. See samm aitab kasvatada euro osakaalu maailmakaubanduses. Lisaks lubas Venemaa suurendada euro osakaalu oma valuutareservis.

ELi juhid tõotasid jõulisemalt kaasa aidata Venemaa pääsemisele maailma kaubandusorganisatsiooni WTO. Venemaa tahab WTOsse astumiseks valmis olla järgmisel aastal, kuid Karaganovi sõnul valitseb Venemaal sinna astumise ees suur hirm: alates ekskommunistidest kui uuskapitalistideni kardavad sellega kasvavat konkurentsi majanduses.