Halduskohtusse pöördumisel tuleb tähtaegadest rangelt kinni pidada

Tõnu Kirves 21. mai 2001, 00:00

Sageli ei jõua abivajajad oma avaldustega kohtusse sel lihtsal põhjusel, et hagi esitamise tähtaeg lastakse mööda veereda. Selleks, et realiseerida ning kaitsta oma seadusejärgseid õigusi on vajalik, et inimene omaks elementaarset ülevaadet nendest põhiõigustest ja vabadustest, mis annavad raamid isiku vabale eneseteostusele ning selle riiklikule kaitsele.

Üks oluline ja äärmiselt vajalik õigus selles reas on nn igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sageli jääb aga õigusemõistmine siiski toimumata, kuna seaduseandja on nii tsiviil- kui haldusprotsessis menetluse algatamise sidunud kindla tähtajaga, mille ületamine kaalukate põhjusteta tingib olukorra, kus menetlust üldse ei algatatagi. Eriti tähelepanuväärseid olukordi kaebuse esitamise tähtaja ületamisel pakub Eesti Vabariigi omandireformi sh maareformi läbiviimise praktika, kus täiesti tavaliseks põhjuseks, miks isiku kaebus jäetakse menetlusse võtmata, on see, et avaldus kohtule ei ole esitatud tähtaegselt.

Omandireformialaseid ehk õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud vaidlusi saab lahendada nii kohtulikult kui kohtuväliselt. Kohtueelselt lahendavad kaebusi vara tagastamise ja kompenseerimise menetluse käigus tehtud otsuste peale maakonnakomisjonid. Maakonnakomisjoni pöördumise tähtaeg on üks kuu arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Samas küsimuses võib pöörduda ka halduskohtusse ? tähtaeg kohtusse pöördumiseks on kaks kuud arvestades päevast, millal isik sai teada oma õigusi rikkuvast otsusest. Oluline on, et samaaegselt ei saa samas asjas pöörduda nii maakonnakomisjoni kui ka halduskohtusse. Praktikas on välja kujunenud kolmaski võimalus, mis lähtub Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 ja näeb ette igaühe õiguse nõuda kohaliku omavalitsuse volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui viimastega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Siiski ei ole see võimalus soovitatav, kuna sellega kaasneb paratamatult oht, et kohalik omavalitsus ei suvatse avalduse või märgiukirja esitajale üldse vastata. Kaebuse esitamise tähtaja kulg sellega aga ei peatu ning kohus ei arvesta tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et isik pidas meelheitlikke sulelahinguid kohaliku valla või linnavalitsusega.

Üks põhitõde nii haldus- kui ka tsiviilasjades on see moment, millest alates hakatakse arvutama kohtusse pöördumise aegumistähtaega. Kui mõne eriseadusega ei sätestata teisiti, algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Põhiline viga, mida halduskohtusse pöördumisel tehakse on see, et kohtusse pöördumise tähtaega hakatakse arvutama oma õigusi rikkuva haldusakti koopia või ärakirja saamisest, mitte aga õiguserikkumisest endast teadasaamisest. Seega hakkab kohtusse pöördumise tähtaeg kulgema päevast, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist, mitte aga kaevatava haldusakti saamisest. Kuna halduskohus on uuriv kohus, siis võib ta tõendeid välja nõuda omal algatusel ja isik võib kaebuse esitada ilma kaevatava haldusaktita.

Arvestades, et kaebeõigus on üks põhilisi inimõigusi, halduskohtusse pöördumise tähtajad lühikesed ning haldusaktide kohtulik kontroll on üks õigusriikliku halduse osa, on vajalik, et inimesed kasutaksid seda õigust kui vahendit, mis kaitseb neid avaliku võimu omavoli eest. Seejuures on tähtis, et selle õiguse teostamine mahuks nendesse ajalistesse piiridesse, mis on seaduses ette nähtud kaebuse esitamiseks kohtusse.

______________________________

  • 30 päeva jooksul ? arvates päevast, millal isik sai või pidi saama teada kaevatavast haldusaktist või toimingust

  • üks kuu ? omandireformi käigus tehtud otsuse peale maakonnakomisjoni pöördumise tähtaeg on üks kuu arvates päevast, millal isik sai teada oma õiguste rikkumisest

  • kahe kuu vältel ? maakonnakomisjoni otsuse vaidlustamine toimub kohtu kaudu kahe kuu jooksul alates otsuse ärakirja saamise päevast

  • kaks kuud ? omandireformi käigus tehtud otsuse peale halduskohtusse pöördumise tähtaeg on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest

  • kolme aasta jooksul ? õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada kolme aasta jooksul kahju tekitamisest teada saamisest, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing