Kõlvatu konkurents kaubamärgi kasutamisel

21. mai 2001, 00:00

Kaubamärgiomanik kaebab konkurentsiametisse tavaliselt sel põhjusel, et teine ettevõtja kasutab tema loata tema registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast või sellega assotsieeruvat tähist samaliigiliste kaupade tähistamisel. On ka traditsioonilisest veidi erinevaid juhtumeid, näiteks kui üldtuntud kaubamärki ?Canon? kasutas üks arvutihooldusteenust pakkuv ettevõtja mitte oma kauba või teenuse tähistamisel, vaid oma ärinimes ? ?Canon-Control?. Konkurentsiamet tuvastas õiguserikkumise kaubamärgi ?Canon? omaniku kaebuse alusel.

Nii teoorias kui ka praktikas nähakse meelsamini, et kaubamärkide registreerimisega seotud kõlvatu konkurentsi asjad lahendatakse (tsiviil- või haldus-) kohtu korras, sest neis asjades võivad üksnes täitevvõimu ?käed lihtsalt lühikeseks jääda?, st vahendid, mida täitevvõim on pädev kasutama, osutuvad sageli ebapiisavateks rikutud õiguste taastamise või hüvitamise aspektist. Kuigi, kui kõlvatu konkurents on seotud maine kahjustumise tõttu mõne ettevõtja või isegi tooteliigi turult kadumisega, peaks see olema konkurentsiameti huviorbiidis.

Toon selgituseks klassikalise näite ? austrite tootmise hääbumisest Inglismaal suure hulga mürgistusjuhtumite tõttu tarbijate seas. Kui ühe tootja austrid oleks olnud eristatavad kaubamärgiga, siis ei oleks mõne teise tootja kvaliteedist mittekinnipidamine viinud kogu austrite tootmise väljasuremiseni Inglismaal.

Markeerimise puhul oleks ju tarbijal olnud võimalik teha vahet ohtliku ja ohutu kauba vahel, mille tagajärjel oleks räpakas tootja turult välja langenud ning korrektne tootja oleks turule jäänud, saades oma kauba head kvaliteeti hoida. Et aga austritel ei olnud kaubamärki, kadus mürgistusjuhtumite tõttu tarbija huvi kogu Inglismaal toodetud austrite vastu ning praeguseni puudub austrite tootmine Inglismaal, kuid õilmitseb Prantsusmaal, kus on intellektuaalse, sh tööstusomandi austamisel kauaaegsed traditsioonid.

Ka üldtuntud kaubamärkidega seoses esineva kõlvatu konkurentsi takistamisel eeldatakse teoorias ja praktikas kaubamärgiomaniku initsiatiivi, realiseerituna soovitavalt tsiviilkohtumenetluses.

Siinkohal tasub rõhutada seda, et isegi kaubamärgi üldtuntus maailmas ei pruugi igakord tähendada seda, et kaubamärk on üldtuntud ka Eestis. See on tingitud suures osas minevikutaagast, nn ?raudsest eesriidest?, mis Eestit pool sajandit muust maailmast eraldas.

Kõlvatut konkurentsi kaubamärgi kasutamisel otseselt või kaudselt keelavaid sätteid sisaldavad konkurentsiseadus, kaubamärgiseadus, tolliseadus, tarbijakaitseseadus, reklaamiseadus, autoriõiguse seadus jne ning nende mittejärgimine toob kaasa vastutuse tsiviil-, haldus- või kriminaalkorras.

Nii näiteks on konkurentsiseaduse kohaselt kõlvatuks konkurentsiks vaba ettevõtlust kahjustavad heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine, milleks loetakse ebatõeste andmete avaldamist või avaldamiseks esitamist või tellimist kas enda või teise samal kaubaturul osaleva ettevõtja või nende kauba kohta, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje.

Tolliseaduses on sätted, mis keelavad võltskauba veo Eestisse ja mille mittejärgimine on kvalifitseeritav haldusõigusrikkumisena haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi.

Kaubamärkide õiguskaitse korraldamisel ning kaitstud kaubamärkide kasutamisel tekkivaid suhteid reguleerib kaubamärgiseadus. Kui kaubamärgi kasutamisel esineb kõlvatut konkurentsi, siis võib kaubamärgiomanik oma õigusi realiseerida nii tsiviil-, haldus- kui ka kriminaalkorras.

Tsiviilkorras, esitades hagiavalduse kohtusse, peab initsiatiivi üles näitama kaubamärgiomanik ise, eriti tõendite kogumisel, kuna tõendamiskoormus lasub nõude esitajal.

Halduskorras, näiteks kaebuse esitamisel konkurentsiametisse, peab kaubamärgiomanik lisama tõendeid vähemalt niipalju, et see oleks piisav kahtluse tekkimiseks sellest, et kõlvatu konkurents võib olla toimunud ning et konkurentsiametil oleks alust asja algatamiseks.

_____________________________

  • kaebusega haldusorganisse, näiteks Konkurentsiametisse;

  • hagiavaldusega tsiviilkohtusse, näiteks nõudes rikkumise lõpetamist (konkreetsete tegudega) ja sellega tekitatud kahju hüvitamist; kohtul on õigus kohustada rikkujat konkreetseteks tegudeks või kahju tekitajalt välja mõista;

  • kaebusega halduskohtusse, näiteks Konkurentsiameti, Patendiameti või Tolliameti otsuste tühistamiseks, millega kas siis tuvastati või ei tuvastatud õiguserikkumine, registreeriti kaubamärk või võeti või ei võetud haldusvastutusele; kohtul on õigus kaevatud otsus tühistada;

  • kahjunõudega pöördutakse kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras, kuid ka siis, kui on tegemist kriminaalmenetlusega, võib esitada tsiviilhagi ja kohus võib selle rahuldada kriminaalmenetluse raames.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing