Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui palju me, eestlased, oleme baltlased?

Enn Soosaar 21. mai 2001, 00:00

Postimees (11.05) võrdles välisminister Toomas Hendrik Ilvest vananevate popstaaridega, kes ?püüavad meedia kustuvat tähelepanu võita teadlikult ?okeerivaid avaldusi tehes.?

Sama kuupäeva Eesti Päevaleht pealkirjastas oma loo ?Ilves ropendas Läti ja Leedu kohta.? Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom seletab asja ?välisministri emotsionaalseks reaktsiooniks?. Ta viibis intervjuu andmise juures ja teab, et Ilvese ?who the f... are they? ei käinud lätlaste ja leedulaste kohta. Too sarkastiline fraas oli suunanud nende ülbete Lääne diplomaatide pihta, kes ei mõista Eesti, Läti ja Leedu ajalugu ning kultuuritaustu.

Jutt on kirjutisest, mis ilmus 10. mail The Wall Street Journal Europe´is. Selles portreteeritakse tunnustust jagades ühe väikeriigi välisministrit, kes on nõuks võtnud viia oma riik ? ?a former Soviet Republic? ? Läände. New Jerseys üleskasvanud Ilvesel on ameerikalikku sihikindlust, pealetükkivust ning robustsust. Balti ühtsusse suhtuvat ta ajakirjaniku järgi üleolevalt, mille kinnituseks tsiteeritakse sõnu: ?Ma ei tunne ennast baltlasena,? lausus /Ilves/. ?Ja kes, kurat võtaks, on need, kes mulle ütlevad, kuidas ma pean tundma.?

Poliitikud eelistavad omavahel juttu ajades tihtipeale üsna räiget teksti. Kuldreegil manitseb siiski: ajakirjanikuga lobisedes tuleb sõnu valida ja laused ühemõtteliseks kujundada. Ent see selleks. Jätame korraks tolle loo emotsionaalse külje, asjaolu, et Ilves mõjub paljudele nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures punase rätina. Esitagem lihtne küsimus: kas meie, eestlased, oleme baltlased?

Ühene vastus puudub. Kui baltlaste all mõeldakse (ja see on kõige tavalisem) inimesi, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna balti harusse kuuluvat leedu või läti keelt ning esindavad nende keelt põhjal kujunenud kultuuri, siis mõistagi ei. Eestlased on soomeugrilased. Kui baltlane tähendab nende kolme väikeriigi elanikku, mis lõid Esimese maailmasõja viimasel aastal Vene keisririigist lahku ja iseseisvusid, siis jah.

Leedulased, lätlased ja eestlased on üle kaheksakümne aasta hinganud ühes rütmis. Kataklüsmid, mis meie rahvastele ja riikidele XX sajandil kaela langesid, pärinevad samadest allikatest. Ja kattuvad siksakidki meie vabakssaamiste teel. See-eest kaugem ajalugu pole ühe vitsaga löödud. Kõige rohkem kokkulangevusi on eestlastel ja lätlastel. Sajandeid valitseti meid ja vormiti vaimulaadi samade mallide järgi. Määravat osa mõlema etnose kujunemisloos mängisid kohalikud sakslased, protestantism ja Balti erikord. Leedulaste sõbrad ja vaenlased on olnud teised. Nende ajalugu on kujundanud liitlas- ja sõltlassuhted poolakate ning valgevenelastega. Ka praegu on nende pilk selgelt pööratud katoliikliku Kesk-Euroopa poole.

Üks seik on väljaspool kahtlust. Läänemere idakaldale ei saabu poliitilist, majanduslikku ja julgeolekulist stabiilsust enne, kui kõik kolm on Euroopa Liidu ja NATO täisliikmed. Ei võida Leedu sellest, kui Eesti jääb NATOst välja, ega tule Eestile kasuks, kui Leedu ja Läti liitumine ELiga jääb venima. Koostöö on vältimatu.

Ajalugu Läänemere idakaldal ei lõpe alanud kümnendil. Mõelgem sellelegi, et kui X aasta pärast on EL näiteks 27liikmeline, siis rahvaarvude pingereas asub Leedu 21., Läti 22. ja Eesti 24. kohal. Ühtekokku moodustame uniooni elanikkonnast 1,5%. Oluliselt suuremaks ei saa tõusta ka meie kolme tähendus ja majandusvõimekus.

Neil, kes väidavad, et tänapäeva Eesti jääb sisemajanduse kogutoodangult ja selle jaotamise põhimõtetelt Põhjalast kaugele maha, on tuline õigus. See aga ei tähenda, et Eesti ei peaks nende riikide poole liikuma lootusega kunagi pereliikmeks kujuneda. Kui oma võimalusi tuleviku Euroopas kaalume, on see suund ainuke perspektiivne valik.

Põhjala mõõde ei välista Balti mõõdet. Aga vaid siis, kui söandame mineviku, oleviku ja ka tuleviku tõsiasjadele kainelt, ilma ülemäärase tundlemiseta otsa vaadata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing